Historjjálaš dutkanáŋgiruššan: Gitta 90 miljovnna ruvnno duohtavuođa ja seanadeami dutkandoaimmaide

Norgga dutkanráđđi lea almmuhan gitta 90 miljovnna ruvnno duohtavuođa ja seanadeami oktavuođa dutkamii. Ruđat galget veahkehit čuovvulit Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna ávžžuhusaid.

Dutkanbirrasat miehtá Sámi ja miehtá riikka leat dál ohcamiiguin bargame, ja Dutkanráđđi vuordá ollu bohtosiid sihke unnit ja stuorát ásahusain. Ohcanáigemearri lea njukčamánu 5.

Dehálaš boađus konsultašuvnnain

Maren Benedicte Nystad Storslett - Deaddil ja stuora govva ihtáSámediggeráđđi / Sametingsråd Maren Benedicte Nystad Storslett

Sámediggi lea duhtavaš go konsultašuvnnat Dutkanráđiin leat mielddisbuktán dán áŋgiruššama, ja lea jáhkehahtti ahte dát buvttiha dieđuid ja gelbbolašvuođa mii sáhttá leat ávkin sihke sámi ja dáža servodahkii boahtteáiggis.

- Dát čájeha ahte konsultašuvdnaortnet lea deaŧalaš reaidu sámi servodahkii, ja ahte lea ávki gulahallat go min guldalit, dadjá Sámediggeráđđi Maren Benedicte Nystad Storslett.

Son oaivvilda ahte Dutkanráđđi lea čájehan stuorra dáhtu fátmmastit sámi perspektiivva iežas doibmii.

- Sámediggeráđi bealis oaidnit mii ahte Dutkanráđđi lea eaiggáduššan duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna barggu ja bargá vuđolaččat raporttain siskkáldasat, dadjá Nystad Storslett.

Galgá gokčat máhttodárbbu servodagas

Ruđat galget mannat dutkanprošeavttaide maid ulbmilin lea gokčat máhttohivvodagaid ja ovddidit ovttasbarggu, nu mo kommišuvnna raporta lea čujuhan ahte lea dárbu. Ovdal lea sámi porteføljestivrras leamaš 10-12 miljon ruvdnosaš jahkásaš rámma, mii lea dagahan ahte leat unnán prošeavttat.

- Gitta 90 miljovnna rádjai lea danne stuorra áŋgiruššan, mas máŋga Dutkanráđi portfeøljestivrrain leat mielde ruhtadeamen. Mii illudat oažžut diehtit makkár prošeavttat ožžot doarjaga, ja makkár guhkit áigge váikkuhusat das leat servodahkii, dadjá Nystad Storslett.

 

Eanet dás:

Forskningsrådets oppfølging av Sannhets- og forsoningskommisjonen

Juogadanboalut