Historjjálaš giellaguovddáš-áŋgiruššan

Sámediggeráđđi ovddida mánnodaga guovvamánu 10. beaivvi iežas reviderejuvvon bušeahttaevttohusa jahkái 2025, maŋŋel go Sámediggi oaččui 50 miljovnna ruvnno eanet juolludeapmái stáhtabušeahta bokte. Dál juo almmuhuvvo dat stuorámus ja deháleamos áŋgiruššan.

Silje Karine Muotka og Maren Benedicte Nystad Storslett Inger Elin Utsi/Sametinget

– Buot sámi giellaguovddážat miehtá Norgga ožžot vejolašvuođa bálkáhit ovtta liigevirgeresurssa guhtege. Dát dagaha hui stuora giellaloktema miehtá riikka, ja lea dehálaš oassi dan barggus maid mii dál dahkat njulget giellavahágiid maid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

Buot 20 sámi giellaguovddážiidda lea 500 000 ruvnno lassáneapmi 2025:s. 

– Dát lea historjjálaš áŋgiruššan masa lea stuorra dárbu. Ollu giellaguovddážiid eaiggáduššet giellahálddašansuohkanat, ja mii oaivvildit dát lea stuorra juolludeapmi mii nanne sin giellabarggu, dadjá Maren Benedicte Nystad Storslett (NSR), gii lea sámediggeráđđi geas lea ovddasvástádus gielas.

Giellaguovddážiin leat guokte vuođđodoaimma. Dat lágidit giellakurssaid báikkálaččat, ja ráhkadit giellaarenaid gos sápmelaččat besset deaivvadit ja geavahit iežaset sámegielmáhtu.

– Giellaguovddážiin lea hui dehálaš rolla giellaovddideamis Sámis. Jus mii galgat lihkostuvvat oažžut eanet giellageavaheddjiid, de mii dárbbašit nanu giellaguovddážiid. Go sidjiide addojuvvo vejolašvuohta nannet kapasitehtaset, de sii eai leat nu hearkkit ja sáhttet dahkat vel buoret barggu, dadjá Storslett.

Sámediggeráđđi áigu maid ovddidit ođđa sámi giellaguovddážiid daidda báikkiide gos dat váilot. Dan sii dahket dakko bokte ahte evttohit 1,2 miljovnna ruvnno lassin ohcanvuđot ortnegii gielladoaibmabijuide, mas suohkanat ja earát geat áigot ásahit giellaguovddážiid, sáhttet oažžut doarjaga dasa.

Juogadanboalut