Illu go Freavnantjahke gievrie lea jođus ruovttoluotta Sápmái

Sámediggi lea ožžon dan ilolaš ođđasa ahte lullisámi goavddis Freavnantjahke gievrie, mii lea maid gohčoduvvon Frøyningsfjelltromma dahje Folldalstromma, dál sirdojuvvo lullisámi museai Saemien Sijte, maŋŋel go lea 300 jagi leamaš eret. Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka ja sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma sávvaba lihku Saemien Sijtei.

– Sámi kulturárbbi berre sámi musea eaiggáduššat ja gaskkustit sámi álbmoga ovddas, ja danne lea albma illusáhka ahte okta min dehálaš kulturártnain viimmat lea jođus ruovttoluotta Sápmái, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

Mišuneara Thomas von Westen dat válddii Freavnantjahke gievrie iežas eaiggádiin Nååmesjevuemies 1723:s. Moalkás mátkki maŋŋel dat gárttai Meininger museai Meiningenii Duiskkas, gos dat lea bures áimmahuššojuvvon gitta otnážii.

Saemien Sijte sáddii 2021:s jearaldaga Meininger museai Freavnantjahke gievre máhcaheami birra. Dát lea dan vuođul go sámi kulturárbbi berre eaiggáduššat ja gaskkustit sámi musea.

– Saemien Sijte, mas lea ođđa museaviessu ja fágaolbmot, lea buoremus báiki gaskkustit Freavnantjahke gievrie historjjá, dadjá sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma (NSR).

Dát lea maid buorre čuovvoleapmi Sámedikki barggus Bååstede-prošeavttain, mii lea dan birra ahte máhcahit sámi kulturárbbi Norgga álbmotmuseas ja kulturhistorjjálaš museas sámi museaide Norggas.

Gažaldat Freavnantjahke gievrie máhcaheamis lea čovdojuvvon dakko bokte ahte lea leamaš buorre gulahallan Saemien Sijte, Sámedikki, Kultuvra- ja dásseárvodepartemeantta, Norgga ambassáda Berlinas ja Meininger musea gaskkas.