Juhkosa barggut leat hálddašeapmi ja politihkka- ja láhkaovddideapmi surggiin nugo areála, luondu, dálkkádat, ja oktasaš vuoigatvuođat, dás maiddái boazodoallu, boraspiret, mariidna resurssat ja meahcci.  Juhkosis lea maiddái ovddasvástádus dásseárvofágasuorggis, mii maiddái fátmmasta sámevaši easttadeami. Mis sáhtát oažžut miellagiddevaš ja mávssolaš bargguid nugo nannet sámi ealáhusaid ja váikkuhit servodatovddideapmái Sámis.   

Sámedikkis leat olu kántorbáikkit maid gaskkas sáhtát válljet, ja don sáhtát bargat kántorbáikkis gos leat guoros kántorlanjat. Juste dál leat mis guoros kántorlanjat Kárášjogas, Guovdageainnus, Vuonnabađas, Aarbortes, Skániin, Snoasas, Romssas ja Ájluovttas.

Sámedikki bargit fertejit rehkenastit veahá mátkkoštit.

Barggut

Juhkosa bargosurggiide gullet: 

• Areálaplánaid ja konsešuvdnaáššiid meannudeapmi, gos sámi beroštumit ja vuoigatvuođat leat guovddážis. 
• Áššiid čuovvoleapmi mat gusket boazodollui ja meahccegeavaheapmái, dás maiddái gulahallan guoskevaš beliiguin ja fágalaš árvvoštallan.   
• Mearraresurssaid ja luossabivddu hálddašeapmi, deattuhettiin ceavzilvuođa ja báikkálaš árvoháhkama.  
• Luonddušláddjivuohta ja boraspirepolitihkka, oktan doaibmabijuid ja váikkuhusaid sámi luonddugeavaheapmái. 
• Unnidit nuoskidemiid/luoitimiid, dálkkádatheiveheami ja ođđa energiijabuvttadeami ovddideami, vuhtiiválddedettiin sámi perspektiivvaid. 
• Váikkuhit láhkaovddideami, erenoamážit doppe gos dat guoská sámi vuoigatvuođaide ja servodatberoštumiide.  
• Dásseárvvu ovddideapmi, sihke siskkáldasat organisašuvnnas ja muđui servodagas.  
• Hálddašit ja ovddidit priváhta kollektiivvalaš eana- ja resursavuoigatvuođaid, gustovaš njuolggadusaid ja vieruid vuođul.  
• Sámedikki sajádaga ja rolla nannen nationála ja regionála hálddašeamis.  
• Oasálastit riikkaidgaskasaš bargguide, maiddái álgoálbmotforain ja ovttasbargguide riikkarájiid rastá. 

Juogusjođiheaddjin leat čuovvovaš barggut:  

Jogusjođiheaddjis lea ovddasvástádus bušeahta, bargiid ja bohtosiid hárrái a galgá fuolahit ahte juhkosa bargu lea mielde ollašuhttimin Sámedikki višuvnna ja strategiijjaid.  Juogusjođiheaddji galgá fuolahit ahte juhkosa áŋgiruššan ovdána ja geavahit ođđa bargovugiid.  Juogusjođiheaddjin don leat mielde ossodaga jođihanjoavkkus, ja leat mielde Sámedikki jođihanjoavkkus.  

• Juhkosas jođiheapmi ja dan fágalaš doaibma.  
• Juhkosa bargiid čuovvoleapmi.  
• Fuolahit buori hálddašeami ja beavttálmahttima fágasuorggis.
• Čuovvut mielde ovdáneamis ja oaidnit vejolašvuođaid ođđa teknologiija ja digitaliserema fágasurggiin.   
• Fágalaš bagadallan bargiide, ja maiddái doallat buori oktavuođa geavaheddjiiguin, ovttasbargoguimmiiguin ja iežas mielbargiiguin.   
• Jođihit mielbargiid doaimmaid jahkeplánaid vuođul ollašuhttit bušeahta ja eará stivrendokumeanttaid ulbmiliid.   
• Plánaid/doaibmaplánaid riskaárvvoštallan.  
• Raporteret ossodatdirektevrii áššiid progrešuvnnas.  
• Kvalitehtasihkkarastin ja bargočovdosa ovddideapmi bargiid digitála reaidduid geavaheami ektui.  
• Rekruteret bargiid juhkosii, jođihit virgáibidjama barggu.  
• Čuovvolit láhka- ja šiehtadusdoaimmaid juhkosa fágasuorggiin.  

Virgái sáhttet maiddái biddjot eará barggut mat gullet Sámedikki doibmii. 

Du bargobeaivi hábmejuvvo dárbbuid mielde ja du gelbbolašvuođa mielde. Fertet rehkenastit ahte virggi ja juhkosa barggut ja ovddasvástádussuorggit rivdet ásahusa dárbbuid mielde.

Loga eanet virggi birra ja oza virggi Karrieresiiddus