Jon-Christer Mudenia
Åse M.P. Pulk/Sámediggi
– Eanadoalus lea stuorra mearkkašupmi barggolašvuhtii ja ássamii sámi guovlluin, ja danne lea dat deaŧalaš áŋgiruššansuorgi Sámediggái. Sámediggi lea ollu jagiid bargan dan ovdii ahte doarjjaortnegat suorggis leat nu viidát ja buorit go vejolaš. Lea illudahtti go olbmot váldet adnui doarjjaortnegiid mat mis leat eanandoalus, ja dat čájeha man dehálaš rolla Sámedikkis lea, dadjá sámediggeráđđi Jon-Christer Mudenia (NSR).
Labergshaug gårdsdrift AS Vuotnasiiddas Siellaga suohkanis oažžu 600 000 ruvnno doarjjan náveha divodeapmái. Doaibmavistti galgá viiddiduvvot, ja galgá ráhkaduvvot vurkkodansadji suoidnespáppaide ja eará dávviriidda. Prošeavtta ulbmil lea beavttálmahttit ja lasihit doaimma. Sii plánejit lasihit elliidlogu, ja dainna lágiin lasihit dietnasa almmá olus lassigoluid ja barggu haga.
Hætta Návet Dállu Mázes Guovdageainnu suohkanis oažžu 410 000 ruvnno oastit automáhtalaš biebmanrusttegiid. Sii áigot viidásit ovddidit návetdoaimma nu ahte biebman automatiserejuvvo, go dat beavttálmahtášii doaimma ja attášii buvttadanelliide dássedis ja buori roavvafuođđarbiebmama. Ulbmil lea beavttálmahttit doalu ja buoridit buvttadanelliid buvttadeami.
Arnold Olsen Hánssagiettis Ráissa suohkanis oažžu 100 000 ruvnno doarjjan oastit čohkkenriiffu. Prošeavtta ulbmil lea unnidit vuodjinvahágiid giettis dakko bokte ahte čohkket suinniid maŋŋel láddjema vuohkkaset ja beaktileappot vuogi mielde. Go oastá čohkkenriiffu, de eai dárbbaš nu ollu vuodjit, mii fas dagaha buoret eananstruktuvrra, buoret šaddovuođu ja eanet guoddevaš doaimma áiggi badjel.
Stine Sæterbø Lund Sappenis Ráissa suohkanis oažžu 100 000 ruvnno doarjjan oastit ođđa gieddegilvvaháddjenmašiinna, mas lea duppalit stuorát kapasitehta go ovddit mašiinnas. Ohcci deattuha man deaŧalaš lea váldit dálkkádatrievdamiid duođas. Rivttes gieddegilvvamearri rievttes sajis lea oassi das ahte oažžut eanemus lági mielde ávkki dan eatnamis mii lea. Dárkilis dukten veahkeha nu ahte beaktilvuohta buorrána ja ahte seastá boaldámuša.
– Mii leat daid maŋemus jagiid addán doarjaga earret eará návehiid ođasmahttimii, ođđa návehiidda, viidásetbuvttadeapmái ja reaidduide. Návehiid divodeapmi ja ođđa návehiid huksen leat dehálaš áŋgiruššansuorggit, ii dušše elliidčálggu dihte, muhto maiddái rekruterendoaibmabidjun. Nuoraide lea eanet geasuheaddji álgit šibitdoaluin jus lea ođđamállet visttit ja dain lea álkit bargat, dadjá Mudenia.
Eanandoalu, gilvvagárdedoalu ja vuovdedoalu doarjjaortnega mihttomearri lea seailluhit sámi eanandoalu sámi guovlluin, doalahit barggolašvuođa ja nannet máŋggabealat doallostruktuvrra. Sáhttá ohcat doarjaga dán doarjjaortnegis gitta skábmamánu 3. beaivvi 2026 dii. 15.30 rádjai. Ohcamat meannuduvvojit dađistaga.
– Mii háliidit ollu buriid ohcamiid ja gulahallama ealáhusain ovddidanprošeavttaid birra maiddái dán jagi, dadjá sámediggeráđđi Jon-Christer Mudenia.