Kronihka: Sámi visuála dáidda ja mátki viidáset

Kronihka: Sámi visuála dáidda ja mátki viidáset

sámediggeráđi Maja Kristine Jåma (NSR) bokte

Sámi visuála dáidda lea máŋggaid jagiid juo riikkaidgaskasaš lávddiid alde doaibman, muhto das lea stuora potentiála olahit viidábut. Danne Sámediggeráđđi lokte iešguđetlágan hástalusaid dieđáhusas sámi visuála dáidaga birra, ja bovde dievasčoahkkima digaštallamii strategiijaid viidáset bargguid birra sihkkarastin dihte dáiddáriidda buoret rámmaeavttuid, lasihit beasatlašvuođa, ja nannet gelbbolašvuođa sámi dáidaga birra.

Sámi dáiddárat leat álo leamaš máilmmi čeahpimusaid searvvis. Ii soaitte nu imáš go jurddaša ahte min dáidda lea álo oidnosis. Min dáiddalaš ovdanbuktimat ja árbevirolaš hábmen oidno min atnudiŋggain ja biktasiin, ja eanet ođđaáigásaš hámiid bokte govain ja čuollamiin, ja eará visuála ovdanbuktimiid bokte.

Nuppe ládje daddjon, sámi dáiddárat leat hui máŋggabealálaččat ja mun lean lihkkos beassan vásihit iešguđetlágan ovdanbuktimiid maŋemus áiggiid. Sihke stuora riikkaidgaskasaš dáiddaarenain dego Veneziabiennalenis, ođđa National-musea ja sámi museain ja kulturásahusain miehtá Sámi.

Maŋimus 50 jagi lea dán dáiddasuorggis leamaš mearkkašahtti ovdánahttin, ja illudahttá oaidnit ahte eambbosat fuomášit ja dohkkehit sámi dáiddáriid vuoimmi ja gaskkustanattáldaga. Sámi dáidagis lea ain vejolašvuohta ovdánit, danin háliida Sámediggeráđđi váikkuhit dasa ahte olaha viidábut, sihke báikkálaččat, regionálalaččat, nationálalaččat ja riikkaidgaskasaččat.

Dieđáhus suokkarda visuála dáiddasuorggi lagabui ja geahčada hástalusaid ja strategiijaid viidáset bargui. Sámediggeráđđái lea dehálaš dahkat suorggi eanet operatiivan, dáhkidit buoret ekonomiija ja barggolašvuođa dáiddáriidda. Dáiddáriidda galggašii álkit leahkit dáiddárin.

Sámedikki ortnegat mat dorjot sámi dáidaga ja dáiddáriid njuolga dahje eahpenjuolga sáhtáše nannejuvvot ja viiddiduvvot, nu go oastinortnegat sámi dáidagii, iešguđetlágan ohcanvuđot doarjjaortnegat ja Dáiddáršiehtadusa bokte. Jus galgá lihkostuvvat dáinna fertejit Sámedikki ekonomalaš rámmat lasihuvvot dovdomassii.

Dat guoská maid museaide ja kulturásahusaide mat hálddašit smávit dáiddačoakkálmasaid ja váikkuhit sámi visuála dáidaga gaskkusteapmái ja oainnusmahttimii. Čuovvulanbargu sámi dáiddamusea duohtan dahkamii lea dehálaš vai sámi dáidda sajáiduvvu ja čájehuvvo, ja vai čoakkálmas sturošii.

Dieđáhus čujuha ahte nationála museat ja dáiddaásahusat berreše eanet áŋgiruššat sámi visuála dáidagii. Lea dárbu nannet gelbbolašvuođa sámi dáidaga birra, ja ahte oahpahusinstitušuvnnat fálaše earret eará kuráhtor-, konserváhtor- ja čállioahpahusa.

Sámediggeráđđi háliida ahte sámi dáidda eanet internašunaliserejuvvo, ja oassin barggus geahčadit vejolašvuođa formaliseret ovttasbarggu Office for Contemporary Art Norway:ain, ja Norwegian Arts Abroad:ain.

Vaikke dieđáhusas lea eanas sáhka norgga-beale Sámi dáiddáriin, de čujuha dieđáhus ahte dáiddasuorgi berre dohkkehuvvot rádjerasttideaddji suorgin. Buoret ja lagat ovttasbargu Suoma ja Ruoŧa sámedikkiin lea dehálaš vai ovddiduvvojit sámi ortnegat gos váikkuhangaskaoamit leat olámuttus, beroškeahttá riikkarájiin.

Sámi dáidda lea beaggigoahtán, ja mun in eahpit ge ahte jearahuvvogoahtá eambbo. Danin háliidit veahkehit sámi dáiddáriid vai ožžot buoret rámmaeavttuid ovdánahttimii ja buvttadeapmái, ja ahte

dáidda lea eanet olámuttus eanet gehččiide nu ahte eanet olbmot besset vásihit sámi dáidaga gaskkustanvuoimmi.

Illudan loktet sámi visuála dáidaga birra digaštallama Sámedikki dievasčoahkkimis ja digaštallat strategiijaid mat hábmejit viidáset barggu.