Maja Kristine Jåma bokte, kultuvrra sámediggeráđđi (NSR) ja Runar Myrnes Balto, bušeahta sámediggeráđđi (NSR)

Kulturbargiin lea erenoamáš jođihanfápmu. Sámis leat dievva áŋggirdeaddji geat unnánaččain nákcejit hui olu. Soaitá danin go lea juoga doalvu, mii lea stuorit go don ieš, namalassii mihttu fuolahit ja ovddidit sámi kultuvrra ja identitehta boahtteáigái. Maja Kristine Jåma Åse M. P. Pulk/Sámediggi  

Duohtavuohta lea ahte sámi kultuvrii lea juolluduvvon beare unnán ruhta, ja máŋggas fertejit juogadit Sámedikki 158 miljovdnasaš kulturbušeahta. Olles guovttenuppelohkái musea, guovttenuppelohkái kulturásahusa, logi festivála, vihtta lágádusa, ja doarjjaortnegat musihkkáriidda, dáiddáriidda, juigiide, valáštallanorganisašuvnnaide, girjjálašvuođagaskkusteddjiide, unnit sámi mediaide ja doaluide main sámi sisdoallu fertejit dál rehálaččat juogadit kulturruđa maid Sámediggi hálddaša.

Jus leat vásihan sámi kultuvrra maŋimus logijagi, de lea hui vejolaš ahte lea ruhtaduvvon dan ruhtadeami bokte. Lea hui buorre kvaliteahta das mii lea, muhto buohkat dieđihit ahte sis ii leat ovdánahttinvejolašvuohta. Dušše niegut bidjet rájiid dasa mii sáhttá ollašuvvut go jurdila maid sámi áŋggirdeaddjit otne dahket.

Sámi teáhterat ja museat birgejit seammalágan norgga institušuvnnaid ektui unna oasážiin. National-musea ja Norgga Álbmotmusea, sudno 239 ja 182 miljovnnain, oažžuba eanet stáhtabušeahtas go olles sámi kultuvra dahká oktiibuot. Dasa lassin oažžu Opera ja National-musea eanet go olles Sámediggi, bušeahtaiguin namalassii 685 ja 881 miljovnnain, buohtastahtton Sámedikkiin mii oažžu 576 miljovnna..Runar Myrnes Balto

Danin logaimet stuora iluin Hurdalsplattformena ja ráđđehusa lohpádusaid stuora kulturloktema birra. Sáhttit go viimmat fállat min kulturoasálaččaide ahtanuššanvejolašvuođa ja kulturbargiide bálkká mii vástida servodatovddideapmái?  

Duohta sámi kulturlokten sáhttá dušše dáhpáhuvvat jus Sámediggi lokte sámi servvodaga mearkkašahtti. "Gal hal Sámediggi dál vuoruha su bušeahtaid gaskkas - dan ii berre guovddážis stivret bienasta bitnii", logai Jonas Gahr Støre NRK Sápmái go lohpidii 50 miljovdnasaš bušeahttalasiheami Sámediggái válgagiččus 2021 borgemánu.

Mii leat gergosat vuoruhit go kulturlokten boahtá. Sámediggeráđđi háliida loktet buot sámi kulturásahusaid nu ahte sáhttet jođihuvvot dohkálaš vuogi mielde ja ožžot duohta ahtanuššanvejolašvuođaid. Seammás háliidit duohtan dahkat institušuvnnaid mat leat ovdánahttojuvvome.

Mii fertet sámi kulturdolliide sihkkarastit albma bargodili, ja dáiddáriid, girječálliid ja musihkkáriid loktet albma ládje Sámedikki dáiddáršiehtadusain. Mii feret nannet sin geat juohke beaivve barget min ávnnaslaš kultuvrrain; duojáriid, geat midjiide váráiduhttet gákteávdnasiid ja divrras dákte ja muorrabuktagiid, ja sii geat fuolahit ja ovdánahttet min borramušvieruid.

Áigut dáhkidit buot min áŋggirdeddjiide geat barget sámi kultuvrra ja identitehta ovddidemiin báikkálaččat ja olles Sámis ahte galget ruhtadeami ožžot álkibut. Eaktodáhtolaš searvvit ja organisašuvnnat maid dahket mávssolaš barggu ja dárbbašit doarjaga.

Sámediggeráđđi áigu doarjut dehálaš kulturbarggu mii dahkko ja mii sáhttá dahkkot. Mii illudit ráđđehusa čáppa lohpádusaide loktet sámi kultursuorggi man ánssášit ja man guhka leat vuordán. Sámi kulturlokten sáhttá lassi ruhtademiin Sámediggái 2023 stádabušeahtta bokte boahtit. Ráđđehusas lea dego sámi kulturpolitihka eksámenbeaivi go stádabušeahtta almmuhuvvo.