Lohkkiidreivve: FeFo ii leat árvvoštallan sámi beroštumiid váikkuhusaid

Statnett lea ohcan konsešuvnna hukset máŋga stuorra elfápmojohtasa Finnmárkui.  Dás lea áššin 420 kV fápmojođas Skáiddi ja Davvesiidda gaskka, ja transformáhtorstašuvdna Davvesiiddas.  Dasa lassin ohcet lobi njulget 18 kilomehtera ođđa 132 kV fápmojohtasa dálá johtasa guora Skáiddi ja Smiervuona transformáhtorstašuvnna gaskka. 

Sámediggeráđđi Hans Ole Eira (Gb) 

Dákkár áššiin galgá Finnmarkseiendommen/Finnmárkkuopmodat (FeFo) árvvoštallat mo nuppástupmi (ásahitHans Ole Eira Árvu/Sametinget   fápmolinjjáid ja transformáhtorstašuvnnaid) váikkuha sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámedikki válddahusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái Finnmárkolága § 4 mielde, galget leahkit vuođđun go dán árvvoštallet. Njuolggadusaid ulbmil lea ahte dat sámiid iežaset eavttuid mielde galget sihkkarastit luondduvuođu sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii 

Sámediggeráđđi imašta go FeFo stivra lea dahkan mearrádusa mas addet lobi nuppástuhttit meahcceeatnamiid geavaheami nu ahte elfápmojohtasiid ja transformáhtorstašuvnnaid sáhttet cegget, nu ahte eai leat obanassiige árvvoštallan mo dát váikkuhit sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Árvvoštallat válddahusaid mielde galgá leahkit veahkkin sihkkarastit luondduvuođu namuhuvvon beroštumiide, muhto mo dán ulbmila olahit jus ii oba árvvoštalage?

Mearrádusas eaige gávdno makkárge dieđut leatgo fátmmastan vuoigatvuođaguddiid mearrádusproseassas, nu go galggašedje. 

Mearrádusas čujuhit oanehaččat Norgga Čázádat ja Energiijadirektoráhta (NVE) guorahallamiidda mas NVE lea guorahallan mo dát váikkuhit guovllu boazodollui, muhto eai dásge leat árvvoštallan maidege.  Eará sámi beroštumiid eai guoskat obanassiige mearrádusas.  Mo eará sámi meahcceávkkástallamiin? Naba eará sámi ealáhusdoaimmaiguin? Mo elfápmojohtasat ja transformáhtorstašuvnnat váikkuhit dáidda? Mo váikkuhit guovllu sámi kultuvrii ja servodateallimii?  Dás ii cealkke mearrádus maidege.   

Sámi meahcástangeavahus lea máŋggabealálaš.  Mii bivdit jogain, jogažiin, jávrriin ja mearas.  Mii sihke fierpmástallat ja oaggut stákkuin sihke gáttis ja fatnasis.  Sihke dálvet ja geasset. Mii bivdit rievssahiid ja eará lottiid, smávvafuođđuid ja fuođđuid.   Sihke gárdut, nugo árbevirolaččat leat bivdán, ja ođđaáigásaš vugiiguin.  Mii viežžat biktasiidda ja atnudávviriidda ávdnasiid.  Mii murjet ja čohkket eará šattuid, ja murret dálvái. Finnmárkkuopmodaga eatnamiin, ja muđuige Finnmárkkus, geavahat ain meahcceeatnama ávkin, eatge dušše hávskin.   Seammás seailluhat dieđu ja máhtu meahci birra, maiddái buolvvas bulvii.   Dáinna máhtuin leat mii birgen dáppe.  Mii diehtit gos ja mo gávdnat dan maid dárbbašat vai birget ja loaktit dáppe.  Máhttu mo mii seailluhat seammá resurssaid boahttevaš buolvvaide.  Midjiide lea meahcci sihke ávkin ja hávskin.

Mii dárbbašat buohkat dan seamma, mii háliidat buohkat dan seamma.   Meahcceeatnama mii lea min kultuvrra doaibmama vuođđun.  

Mii leat sorjavačča das ahte luondduvuođu bisuhit vai mii sáhttit geavahit meahcceeatnama birgenvuođđun, ealáhusvuođđun ja kultuvrra ja servodateallima vuođđun.  Buohkat leat mii sorjavačča seamma áššis: ahte meahcceeatnama gáržžideapmi ii hehtte min geavaheamis meahcceeatnama.   Ahte meahci sáhttet buot meahccegeavaheaddjit geavahit verddevearálaččat, nu ahte oktage ii gáržžohala. 

Finnmárkoláhka ja válddahusat gáibidit čielgasit mo árvvoštallat áššiid main lea sáhka meahcceeatnamiid geavaheami nuppástuhttit ja guđe proseassaid galget atnit vuođđun go dán árvvoštallet.   

Go proseassa prosedyraid eai čuovo ovdal mearridit ášši, de čuožžila dakkár dilli ahte mearridanorgána, dás FeFo- stivra, ii nákce identifiseret beroštumiid ja váldit vuhtii daid geaid galget váldit vuhtii.  

Sámediggeráđđi lea beahtahallan go FeFo, mii aktiivvalaččat háliida nannet iežas rolla aktevran Finnmárkku servodatovddideamis, na passiivvalaččat lahkona nationála láhkaortnegiid ja álbmotrievtti.   Riektesihkarvuhtii lea problemáhtalaš ahte FeFo ii čađat daid árvvoštallamiid maid galget, ja čuovo daid proseassaid maid galget čuovvut.   

FeFo stivra lea meannudan ášši. Jienasteamis mas lei sáhka johtasiid geinnodagas mii manná Hámmárfeasta ja Davvesiidda gielddaid, šattai boađusin ahte ášši galgá Sámediggi meannudit ja dasa lea vuođđun go fertejit váldit vuhtii váikkuhusaid;  "sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii go sámedikki válddahusat leat árvvoštallamis vuođđun" vrd. Finnmárkoláhka §10.  

Sámediggi meannuda ášši Sámedikki dievasčoahkkimis geassemánus.  Mu mielas šaddá miellagiddevaš digaštallan.