Sávan Sámediggái buresboahtima ovddasvásttolaš doibmii. Ja sávan dan boahtit buorrin sámi álbmogii ja min ruovttueatnamii.

Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda – sápmelaččaid ja dážaid.

Jagi 2023 nannejuvvui sámiid sajádat álgoálbmogin Vuođđolágas.

Jagi 2025 mii ávvudit go Norga 80 jagi áigi fas šattai friddja riikan.

Miessemánus 1945 illudii olles riika. Muhto Finnmárkku ja Davvi-Romssa olbmuide dat lei lossa áigi. Duiskalaččat ledje boaldán viesuid ja ruovttuid. Hui ollu ássit Finnmárkkus ja Davvi-Romssas šadde báhtareaddjin iežaset riikkas.

Sámiide dat čuozai hui garrasit. Sámi huksenvierut, duodji, dáidda ja kultuvra billistuvvojedje.

Jagi 2025 mii eallit ođđa eahpesihkkaris riikkaidgaskasaš áiggis. Mis lea fas soahti Eurohpás. Mii leat duođaleamos sihkarpolitihkalaš dilis nuppi máilmmisoađi rájes.

Danne fertet boahtte jagiid investeret eanet Suodjalussii. Seammás ferte Suodjalus váldit vuhtii sámi kultuvrra ja árbevirolaš sámi ealáhusaid.

Fargga lea jahki vássán dan rájes go Stuorradiggi vuđolaččat šállošii daid rihkkumušaid maid dáruiduhttinpolitihkka buvttihii. – Sámiid, kvenaid dahje norggasuopmelaččaid, ja vuovdesuopmelaččaid ektui.

Dat lei dehálaš šállošeapmi. Sidjiide geaid dáruiduhttin lea hávváduhttán. Sidjiide geat vásihit morraša giela ja kultuvrra massima geažil. Ja sidjiide geat leat árben traumaid.

Guhkálmas soabadanbargu lea álggahuvvon.

Sámiid álbmotválljen orgánan lea Sámedikkis stuorra mearkkašupmi dan bargui. Muhto Sámediggi ii sáhte dan dahkat okto. Ollugat fertejit bargat veahkkálagaid.

Okta soabadanbarggu vuoruhemiin lea nannet sámegielaid.

Hui buorre go ollugat válljejit váldit ruovttoluotta iežaset giela. Sámegielaid boahtteáigi sorjá das ahte sámi mánát ja nuorat ohppet sámegiela. Mánáidgárddit, skuvllat ja allaskuvllat ánssášit rámi dan oktavuođas.

Dasa lassin beassá festiválain ja giellaguovddážiin oahppat, geavahit ja ovddidit sámegielaid. – Ja čatnat oktavuođaid eará sápmelaččaide.

Nu mo Beaivváš Sámi Nášunálateáhtera ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla ođđa visttis. Das deaivvadit guokte ásahusa main lea nationála ovddasvástádus sámi oahpahusas ja lávdedáidagis.

Internašunála Sámi Filbmainstituhtta ja dáiddárkollektiiva Dáiddadállu ovddidit sámegielaid ja sámi kultuvrra. Dat nannejit sámi searvevuođa. Sin áŋgiruššan veahkeha ipmirdit sámi geahččanguovllu. Buot dat addá fuomášumi sihke riikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat.

Sámedikki áŋgiruššan hutkás ealáhusaiguin seailluha ja ovddida sámi duodje- ja dáiddaárbevieruid.

Eanet sápmelaččat dovdet dál iežaset dohkkehuvvon. Muhto: Ain vásihit ollugat ovdagáttuid ja vaššás cealkámušaid. – Sihke eanetlohkoálbmoga bealis ja siskkáldasat sámi birrasiin.

Danne fertet rahčat vai buohkat besset searvat almmolaš ságastallamii. Dat guoská erenoamážit sámi nuoraide. – Ja sii fertejit dan beassat dahkat almmá fuotnuma haga.

Dásseárvo- ja vealahusáittardeaddji doaimmaha dál sierra bagadanbálvalusa Davvi-Norggas. Kantuvra addá ráđiid ja veahki sápmelaččaide geat vealahuvvojit, dahje geat eai oaččo dásseárvosaš bálvalusaid.

Dasa lassin lea gielddain ja fylkkagielddain deaŧalaš doaibma. Sii galget sihkkarastit sámi ássiide buriid bálvalusaid. Ollu gielddat ánssášit rámi daid doaibmabijuid geažil maid sii leat álggahan.

Mis leat dál ođđa giellanjuolggadusat sámelágas. Dat leat dahkan álkibun ođđa gielddaide láktasit sámegielaid hálddašanguvlui. Čakčamánus láktasii Sálat gielda dasa. Sálat lea vuosttaš gielda mas lea giellamovttiidahttinstáhtus. Dainna lágiin nanne gielda sámegielaid.

Sámedikki jienastuslohku lassána. Badjel 25 000 olbmos lea dál jienastanvuoigatvuohta sámediggeválggain. Dat duođašta sámi álbmoga politihkalaš beroštumi.

Sámedikkis lea dehálaš fápmudus sámi álbmoga válljen ovddasteaddjin Norggas.

Sámedikkis lea oktasaš jietna sámi beroštusain ráđđehusa ja Stuorradikki ektui.

Sámediggi galgá maiddái juogadit ja hálddašit ruđaid ja mearridit áššiin mat gusket sámiide.

Stuorra ovddasvástádus ja dehálaš bargamušat vurdet dál din – geat lehpet áirasat.

Bivddán Ipmila buressivdnidit Sámedikki barggu ja julggaštan 10. Sámedikki rahppon.