Meahcásteapmi mielde Našunála vuordámušain

Sámediggeráđđi lea duhtavaš go Ráđđehus vuosttaš geardde lea váldán mielde meahcásteami iežas vuordámušain regionála ja gielddaid plánemii, maŋŋel go Sámediggi lea ovddidan ášši. – Dát lea lávki rivttes guvlui ja buorre vuođđu nannet dohkkeheami ja áddejumi sámi meahcásteapmái, dadjá sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma (NSR).

Meahcásteapmi lea sámiid árbevierru ja máhttu movt mii geavahat olámuttu resurssaid min birgejupmái, ja lea dehálaš oassi min kultuvrra ávnnalaslaš vuođus. 

Eará dehálaš fáttát maid sámediggeráđđi lea ovddidan ja mii lea váldon mielde vuordámušdokumentii lea giela, mearrasámi beroštumiid, boazodoalu ja vásáhusvuođđuduvvon máhttu.

– Lean ilus go mii leat ožžon mielde muhtin čuoggáid das maid mii leat ovddidan, juoga mii dahká ahte šaddá buoret dokumeantan ja vuođđun sihkkarastit ja ovddidit sámi kultuvrra, ealáhuseallima ja servodateallima, dadjá Jåma.

Ráđđehus bidjá juohke njealját jagi ovdan našunála vuordámušaid regionála ja gielddaid plánemii ovddidan dihte ceavzilis ovdáneami miehtá riikka. Fylkkagielddat ja gielddat galget čuovvulit daid našunála vuordámušaid go barget plánastrategiijaiguin ja plánaiguin, ja vuordámušat galget leat vuođđun stáhta eiseválddiid mielváikkuheapmái plánemis.

Nu go vurdojuvvon, de lea olles vuordámušdokumeanta ráhkaduvvon 2030-agenda ja ON:a ceavzilvuođamihttomeriid vuođul.

– Sámediggeráđđi doarju barggu dálkkádatdoaibmabijuiguin ja nuoskkidangeahpedemiin, muhto mii áigut deattuhit ahte dát ii ábut čuohcit sámi vuoigatvuođaguddiide, sámi servodahkii ja ealáhuseallimii. Nu go namuhuvvo vuordámušdokumeanttas, de lea árktalaš guovlluin ahte dálkkádatrievdadusat oalle olu juo fuomášuvvojit, dadjá Jåma.

Sámediggeráđđi oaivvilda ahte sámi árvvut sámi gielain, sámi kultuvrras, sámi ealáhusain, dásseárvu ja sihke iežas ja eará kultuvrra gudnejahttin ferte deattuhuvvot dálkkádatheivehanbarggus sámi guovlluin. Viidáset lea dehálaš mielváikkuheapmi sis geat ellet ja doibmet guovllus mii lea oassin mearrádusvuođus.

Sámediggeráđđi lea danne duhtavaš go vuordámušdokumeanttas biddjo ovdan ahte sámi kultuvrra ja ealáhusovdáneami luondduvuođđu deattuhuvvo ja ahte lea stuora fokus bargui unnidit luondduguovlluid manaheami ja luondduvalljodaga áimmahuššamii.

Viidáset lea sámediggeráđđi duhtavaš dainna ahte ráđđehusas leat vuordámušat sámi gielaid geavaheapmái plánemis, ja ahte árvvoštallan ferte váldot gieldda ja regionála plánastrategiijaid vuođul, mat leat bajitdási plánat mat addet láidestusa eará plánaide gielddain ja fylkkain.

– Mii vuordit ahte ođđa našunala vuordámušat regionála ja gieldda plánemii galget addit čielgaseabbo ja buoret signálaid das makkár sámi vuhtiiváldimat galget dahkkot juohke plánemis boahttevaš jagiid, ja ahte dát boahtá leat buorrin sámi meahcásteapmái, ja areálaid geavaheapmái mearas ja boazodoalus, dadjá Jåma.

Loga eambbo Našunála vuordámušaid birra regionála ja gieldda plánemii 2023-2027 Ráđđehusa neahttasiidduin