Measta beannot miljovnna ruvnno viđa giellaprošektii

Sámediggeráđđi lea juolludan oktiibuot 890 000 ruvnno golmma terminologiijaprošektii ja oktiibuot 600 000 ruvnno guovtti eará giellaprošektii.

Sámedikkis lea doarjjaortnet man namma lea dokumenterendoaimmat, ja man ulbmil lea ahte organisašuvnnat čohkkejit ja gaskkustit báikenamaid, sániid ja árbevirolaš máhtu. Dán doarjjaortnega bokte lea sámediggeráđđi juolludan doarjaga golmma terminologiijaprošektii, maid Návuona sámiid searvi, Hábmera suohkan ja kuráhtorkollektiiva Binnáš Vel! leat bidjan johtui. 

Návuona sámiid searvái lea juolluduvvon 290 000 ruvnno dokumenteret Davvi-Romssa čuoldin- ja bárgidanteknihkaid. Prošeavtta olis galgá buvttaduvvot gihpa man bokte oahpásnuvvá čuoldin- ja bárgidanteknihkaide, sámi terminologiijai ja historjái movt dát duojit leat ovdal adnon.

Ájluovta skåvllå Hábmera suohkanis lea ohcan doarjaga čohkket biologiijatearpmaid mat gullet luonddufágii. Sii áigot buvttadit dárogiel-julevsámegiel terminologiijalisttu. Sámediggeráđđi lea juolludan 300 000 ruvnno prošektii. 

Maiddái kuráhtorkollektiivii Binnáš Vel! lea juolluduvvon 300 000 ruvnno terminologiijaprošektii, čohkket ja ráhkadit ođđa dáidda- ja kuráhtorterminologiija lulli-, julev- ja davvisámegillii. Prošeavtta ulbmil lea ráhkadit dáiddasátnegirjji mas leat čilgehusat tearpmaide.

– Sámi servodagas váilu terminologiija dihto surggiin. Sámediggi oaidná dehálažžan ahte iešguđege fágasurggiid tearpmat čohkkejuvvojit, dokumenterejuvvojit ja ráhkaduvvojit vai sámegiella nagoda čuovvut servodaga ovdáneami, ja vai fágaolbmot sáhttet gulahallat sámegillii, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Sámediggeráđđi lea maiddái juolludan doarjaga guovtti eará giellaprošektii, doarjjaortnega bokte giellaovddidandoaimmaide. ABC-Company E-skuvla AS oažžu 300 000 ruvnno ođasmahttit davvisámegiel digitála oahppanreaiddu nuoraide ja rávisolbmuide. Prošeavtta olis áigot ođasmahttit ja buoridit oahppanreaiddu vai doaibmá ođđaáigásaš neahttalohkkiin.

– Digitála oahpponeavvut ja oahppanreaiddut leat dehálaččat go eanet ja eanet olbmot háliidit oahppat sámegielaid. Sámediggi oaidná stuora dárbbu dákkár reaidduide ja juolluda dan geažil doarjaga ođasmahttit ja buoridit oahppanreaiddu, dadjá Mikkelsen.

Sámediggeráđđi lea maid juolludan 300 000 ruvnno prošektii, man Mátta-Várjjaga suohkan ohcá, mii galgá ásahit guoddevaš doaibmamodealla mot seailluha, doarju ja ovdánahttá nuortalašgiela ja nuortalaš servodaga riikkarájiid rastá. 

– Sámediggeráđđi lea Beaiveálgu-julggaštusas nannen ahte unnimus sámi gielat galget nannejuvvot. Julggaštusas maiddái nannejuvvo dat ahte rájit eai galgga leat hehttehussan sámi álbmoga ovttasbargamii. Dan dihte lea dákkár prošeakta mii manná riikkarájiid rastá dehálaš, erenomážit go lea sáhka unnit gielaid ealáskahttimis. Nuortalaš birrasiin lea dehálaš ásahit ja bidjat johtui doaimmaid mat ealáskahttet ja seailluhit sihke nuortalaš giela ja kultuvrra, dadjá Mikkelsen.