Miljovnna ruvnno ealáhusovdánahttima váste

Sámediggi lea ođđajagimánnu-cuoŋománnu 2026 áigodagas juolludan oktiibuot 1 000 000 ruvnno doarjagiin Máŋggabealálaš ealáhusat ja Sámi mátkeealáhus, hutkkálaš ealáhusat ja sámi borramuš doarjjaortnegiid bokte. Ruđat galget nannet fitnodatovddideami ja ođđaásahemiid, ja váikkuhit eanet bargosajiide ja eanet árvoháhkamii sámi báikegottiin.

Doarjja lea oaivvilduvvon sihke ásahuvvon fitnodagaide ja ođđa álggahemiide, ja siskkilda buot gelbbolašvuođa bajideami ja digitaliserema rájes ovdaprošeavttaid ja ođđa fálaldagaid ásaheami rádjai.

Paul Bendikk Jåma Árvu/Sametinget

– Go Sámediggi doarju sámi fitnodagaid, de mii njuolga doarjut boahtteáiggi árvoháhkama ja ealli báikegottiid. Fitnodatovdáneapmi ja ođđaálggaheamit leat áibbas dárbbašlaččat go galgá sihkkarastit ceavzilis sámi ealáhusaid, dadjá sámediggeráđđi Paul Bendik Jåma.

Áŋgiruššá viidát nannen dihtii báikkálaš ealáhusaid

Doarjjaortnega Máŋggabealat ealáhusat bokte lea Sámediggi juolludan 494 000 ruvnno njealji fitnodahkii. Ortnega mihttomearrin lea váikkuhit gánnáhahtti fitnodagaid mat nannejit ealáhusvuođu ja barggolašvuođa sámi báikegottiin, ja doaibmabijuid mat addet ođđaháhkama, fitnodatovddideami ja ahtanuššama vuoruhuvvojit.

– Dát leat prošeavttat main lea stuora mearkkašupmi olbmuid árgabeaivái. Doarjja addá fitnodagaide buoret ovdánaneavttuid, seammás go dat lea mielde bisuheamen dehálaš fálaldagaid ja bargosajiid báikkálaččat, dadjá Jåma.

Juolluduvvon doarjagat juohkelágan ealáhusaid doarjjaortnegis:

  • Olsen 3D oažžu 30 000 ruvnno gelbbolašvuođa- ja kapasitehtaloktema várás
  • Reklamedama AS oažžu 108 000 ru reaidduid oastimii viidáset fitnodatovddideami várás
  • Masterelv Handel AS oažžu 271 000 ruvnno viidásetovddidit ja digitaliseret biebmogálvofitnodaga Jáhkovuonas
  • VSK Krambu AS oažžu 85 000 ru ásahit rámbuvrra mas deaivvadanbáiki ja kafea Vannareidii

Ovddida sámi mátkeealáhusa, biepmu ja kultuvrra

Sámi mátkeealáhus, hutkás ealáhusat ja sámi borramuš doarjjaortnega čađa lea juolluduvvon 506 000 ru. Ortnega mihttomearrin lea nannet ja oktiiordnet sámi mátkeealáhusaid, hutkás ealáhusaid ja sámi biebmobuvttadeami, ja doaibmabijut mat addet innovašuvnna sámi kultuvrra vuođul, viiddidit márkaniid ja nannet sámi biepmu ja báikkálaš mearkagálvvuid.

– Sámi kultuvra, giella ja árbevirolaš máhttu lea givrodat ealáhusovdánahttimis. Go mii doarjut sihke ovdaprošeavttaid ja fitnodatovddideami, de mii láhčit dili ceavzilis fitnodagaide mat leat vuođđuduvvon sámi kulturvuogádahkii, dadjá Jåma.

Juolluduvvon doarjagat sámi mátkeealáhusat, hutkás ealáhusat ja sámi borramuš doarjjaortnegis: 

  • Sjøsamisk Tun AS oažžu 210 000 ru viiddidit doaimmahusa birrajagi doaibman
  • Ninor Bygg AS oažžu 75 000 ru ovdaprošektii hotealla ja sámi borramušfálaldaga ásaheapmái Porsáŋggus
  • Finnmark Rein AS oažžu 221 000 ru ovdaprošektii guorahallan dihte máhtto- ja vásáhusguovddáža boazodoalu várás Vuonnabađas

Áŋgiruššan ealli báikegottiide

Sámedikki ealáhusdoarjja lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi go galgá sihkkarastit ekonomalaš ceavzilvuođa, ássama ja máŋggabealatvuođa sámi guovlluin. Dán jagi juolludemiid bokte čájehit čielgasit ahte sihke fitnodatálggaheaddjit ja dáláš fitnodagat vuoruhuvvojit.

– Jus mii galgat meinnestuvvut nana sámi servodagaid huksemiin, de fertet addit saji jurdagiidda, vuolggaheapmái ja ovdáneapmái. Fitnodatovdáneapmi ja ođđaásaheamit leat mearrideaddjin dasa ahte sihkkarastit starges ja ealli sámi báikegottiid, dadjá Jåma.

Juogadanboalut