Sámediggeráđđi/Sametingsrådet
Máret Inger A. Anti/Sámediggi
Eira bargá ollásit odne dii. 12 rájes, ja sus leat čuovvovaš áššesuorggit:
- Árbevirolaš máhttu
- Duodji
- Vuorasolbmuidpolitihkka
- Dásseárvu
- Boazodoallu ja eanandoallu
- Boraspiret
- Finnmárkoopmodat
- Girku ja eallinoaidnu
Nu leat dahkkon maid rievdadusat eará ráđđelahtuid ovddasvástádussurggiin:
Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka
- Vuoigatvuođat
- Oppasámi ja riikkaidgaskasaš bargu
- Sirddolašvuohta, regionálaovddideapmi ja gávpotšiehtadusat
- Kreatiiva ealáhusat, mátkkoštanealáhus ja máŋggabealálaš ealáhusat
- Guolásteapmi, luossa ja lotnolas- ja meahcástallanealáhusat
Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto
- Bušeahtta, jahkedieđáhus ja rehketdoallu
- Sámevašši, duohtavuohta ja soabaheapmi
- Dearvvašvuohta ja sosiála
- Rájiid njeaidin
- Kulturmuittut ja vistegáhtten
- Statistihkka
- Digitaliseren
Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen
- Giella
- Bajásšaddan, oahpahus ja dutkan
- Nuoraidpolitihkka
- Máŋggadáfotvuohta ja LHBTQi+
Sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma
- Kultuvra
- Dálkkádat, biras ja energiija
- Areála ja johtalus
- Mediat
– Dasa lassin lea illudahtti ahte ráđđeaddi Eirik Larsen lea ožžon ja váldán vuostá virggi Sámeráđis. Lea leamaš stuora illu ovttasbargat Larseniin, geas lea hui nanu gelbbolašvuohta máŋgga suorggis, muhto erenoamážit eamiálbmotvuoigatvuođain ja olmmošvuoigatvuođain. Su ođđa virggis beassá ain sámi servodat ávkkástallat su gelbbolašvuođa.
Su heaitima oktavuođas, de lea sámediggepresideanta ilus muitalit ahte son áigu váldit bargui Sandra Márjá West (32), gii dál lea NSR sámediggeáirras Gáisi válgabiires. Westas lea stuora hárjáneapmi politihkas ja lea leamaš sámediggeáirras golmma áigodagas ja oktiibuot logi jagi.
– Sus lea nanu gelbbolašvuohta máŋgga suorggis, ja lea mearrasámi giella- ja kulturguoddi geas lea nanu kulturgelbbolašvuohta ja dovdá bures rádjerasttildeaddji eamiálbmotbarggu. West álgá bargui ráđđeaddin lagabut šiehtadusa mielde maŋŋel geasseluomu ja dasa illudan, dadjá sámediggepresideanta.
John Mathis Utsi (JSL) lea maid leamaš stuora veahkkin Beaiveálgu-ráđi álgobarggus ráđđeaddin.
– Lea leamaš illu ovttasbargat Utsiin ráđđeaddin, muhto dan dihte go Berit Marie Eira dál álgá sámediggeráđđái, de dárbbaša JSL ovddasteami Sámedikki dievasčoahkkimis ja ođđa joavkojođiheaddji. Illudan dan dihte ovttasbargat Utsiin dán ođđa funkšuvnnas ovddasguvlui.
Utsi joatká ráđđeaddin dassážii go geasseluomuin lea geargan, ja sámediggepresideanta almmuha dan dihte ahte áigu bidjat bargui Anne Henriette Nilut (30) ráđđeaddin sámediggeráđđái ja álgin nu fargga go vejolaš. Nilut lea leamaš Sámedikki áirrasin áigodagas 2017-2021 ja boahtá virggis NSR joavkočállin. Nilut orru Álttás ja sus lea nanu gelbbolašvuohta gulahallamis ja ođđa mediain, ja nanu duogáš politihkalaš barggus ja kulturbarggus Sámis.
– Mii illudit dasa go sáhttit sávvat Niluhii bures boahtin ráđđeaddin Beaiveálgu-ráđđái.
Sámediggepresideanta háliida giitit posišuvnna joavkojođiheddjiid nanu ovttasbarggu ovddas gávdnat čovdosa olggobeale faktoraid dihte.
– Mii áigut áiggis ovddasguvlui geahčadit min ovttasbargošiehtadusa ja sihkkarastit ahte mii gávdnat čovdosiid dása mat sáhttet doaibmat dán sámediggeáigodaga olggos.