Čoahkkinjođiheaddji, jagis 1723 deaivvaiga sápmelačča Bendix Andersen Frennings Fjeld ja Jon Torchelsen Fipling-Skov miššoneara ja báhpa Thomas von Westena muhtin sajis Namdalenis. Soai muitaleigga ahte Freavnantjahken gievrie lei árbejuvvon 4. bulvii. Soai muitaleigga maiddái von Westenii goavdása symbolaid birra.

Ii mannan guhkes áigi ovdal go von Westen áiggui duoguštit goavdásiid, ja Bendix ja Jon báhtareigga Jämtlándii geahččalan dihtii gádjut goavdása, muhto soai bissehalaiga ja goavddis rivvejuvvui sudnos ja sáddejuvvui Københámmanii. 

Goavddis lei doppe gitta 1757 rádjái, go Dánmárku-Norgga gonagas Frederik V attii goavdása headjaskeaŋkan iežas máhkii, Sachsen-Hildburghausen hertugii, Ernst Friedrich III:i. Jagis 1837 addojuvvui goavddis Hennebergischen Altertumsforschenden Vereinsii ja lei dan seamma čoakkáldagas gitta dán jahkái. 

Muhtimat dis lehpet oaidnán goavdása Troandimis, dalle go dat čájehuvvui NTNU Vitenskapsmuseet:s Tråante 2017 oktavuođas. Goavddis lea hirbmat bures vurkkoduvvon. Das leat čielga sárgosat ja lea hui čáppat. 

Goavdása sistebáttiin heaŋgájit 134 ruovdebihtáža mat leat “skeaŋkkat ja giitevašvuođa mearkkat goavdásii”, “go sii dan rávvagiid mielde leamaš lihkolačča”. Goavdegierddus leat 11 datnestivttaža ruossut; Bendix ja Jon čilgehusa mielde dat “čájehit galle guovžža leat bivdon goavdása einnostusaid mielde”.

Geassemánu 21. beaivvi 2023 mearridii Meininger Museum máhcahit goavdása Sápmái. Saemien Sijte leat guhká háliidan oažžut goavdása ruovttoluotta.

Čoahkkinjođiheaddji, mun háliidan dievasčoahkkimiin juogadit iežan giitevašvuođa buohkaide geat leat veahkehan dán barggus. Lea stuora dáhpáhus maid álo áiggun muitit. 

Go oidnen goavdása vuosttas háve, mus lei dakkár dovdu, dego livččii gájanas buot daid čuđiid jagiid čađa go goavddis lei láhppon, ja lei stuora illu beassat muitalit dasa ahte leimmet viežžamin dan ruoktot.

Mun dovden ilu oasseváldiid gaskkas go goavddis máhcahuvvui iežas álbmogii Snåases skábmamánu 3. beaivvi. Lei somá beassat giitit sihke Saemien Sijte, Meininger museum, Kultur- ja dásseárvodepartemeantta, Norgga ambassáda Duiskkas áŋgiruššama ovddas, ja diehtit ahte maiddái mii Sámedikkis leat veahkehan dán barggus.

Romas mun galledin Museo della Civiltà Romana. Doppe leigga Jelena Porsanger ja su RiddoDuottarMuseat-bargoustit govveme 3D-govaid goavdásis mii doppe lea. Dat goavddis lea maid hirbmat buori stánddas. Lea imaš smiehttat, ahte buot dan 97 goavdásis man birra mii diehtit, de leat dušše 5 goavdása min iežamet hálddus.  

Čoahkkinjođiheaddji, golggotmánus lei vuosttas háve go Sámediggi sáddii nuoraiddelegašuvnna UN Global Indigenous Youth Forumii Romas. Dohko ledje čoahkkanan máŋgačuođi álgoálbmotnuora miehtá máilmmi čállin dihte deklarašuvnna borramušvuogádagaid birra. Sámi delegašuvdna dagai hui buori barggu ja delegašuvnnas ledje Mathias Eilert Olsen, Dan-Jonas Mikael Sparrok, Kristian Wilhelmsen, Aina Haugom Nordfjell og Aina Madelen Nordsletta Aslaksen.

International Centre for Reindeer Husbandry attii buori rámma olles nuoraidjovkui. Dan ovddas leat mii ja Gielda- ja guovlodepartemeanta áŋgiruššan. 

Čoahkkinjođiheaddji, lei erenoamáš oaidnit buot lávuid Food and agriculture organization váldoguovddáža olggobealde Romas. Mii leimmet juste boahtán Elsa Laulan gæjnoes – dahje Karl Johans gates Oslos – gosa sámi nuorat ja earát ledje ceggen lávuid vuosttildan dihtii dan go Fovse-ášši ii leat vel čuovvuluvvon. Sis lei garra dáhttu dáistalit riektestáhta ovddas ja ain fuomášuhttit ášši – dál lea 786 beaivvi dan rájes go ovttajienalaš Alimusriekti celkkii bieggafápmorusttegiid konsešuvnna Storheias ja Roanis dohkkemeahttumin. Rusttegat leat ain doaimmas. Lea surgat go stáhta ii fuolat ahte olmmošvuoigatvuođarihkkun bissehuvvo.

Dat mii liikká liggii váimmu, lei oaidnit dan oktavuođa sin gaskkas, geat čalmmustahttet ja rahčet riektestáhta ovddas. Dat addá munnje doaivaga boahtteáigái. Sii leat nu čielgasat, sii áŋgiruššet ja sii eai oro jienajávohaga. 

Politiija bivddii ahte nuorra olmmošvuoigatvuođaáŋgiruššit, geat giddejedje Olju- ja energiijadepartemeantta visttiid guovvamánus dán jagi, eai áššáskuhttojuvvo. Mun ožžon vejolašvuođa ságaškuššat ášši politiijadirektevrrain Benedicte Bjørnlandain ja Oslo politiijameaštáriin Ida Melbo Øytesiin. Gažaldat lea ahte makkár oskkáldasvuohta áššáskuhttineiseválddis lea, go Alimusrievtti ja hálddahusa gaskkas lea konflikta loahpalaš duomu čuovvoleami hárrái. Stáhtaadvokáhtta vástidii dan gažaldahkii go badjelgeahčai politiija ávžžuhusa ja válljii sáhkkohit olmmošvuoigatvuođaáŋgiruššiid. 

Čoahkkinjođiheaddji, mii diehtit ahte máilmmis lea ráfehis dilli máŋgga siva dihtii. Ukraina falleheapmi mii rihkku álbmotrievtti ja álbmotgoddin Gazas čájehit dan midjiide juohke beaivvi. Dan geažil mun gieskat čoahkkinasten suodjalusa hoavddain Eirik Kristofferseniin. Čoahkkin dollojuvvui máŋgga ákka dihte, muhto áššit maid digaštalaime lei rekrutteren suodjalussii, sámi veteránat, mo suodjalusdoaimmaid lassáneapmi váikkuha midjiide ja maiddái gažaldagat suodjalusa bargiid oahpaheamis sámi áššiid hárrái. 

Cielaheapmi, trakasseren ja vaššiságat lassánit seammá ládje go givssideapmi. Dan oaidnit kommeantasajiin, ja dat lassánit sakka dalle go servodagas digaštallet riidovuloš áššiid. Danne lea hui buorre go Kultur- ja dásseárvodepartemeanta lea guldalan min rávvagiid ja mearridan ráhkadit sierra doaibmaplána sámecielaheami vuostá. Dát addá vejolašvuođa álggahit doaimmaid ovttas, ja dat lea dehálaš.

Čoahkkinjođiheaddji, nubbi nuppi cielaheapmi mielddisbuktá bahča vahágiid mat ovttaskas olbmuide šaddet noađđin. Olbmuin sáhttet dieđusge leat iešguđet oaivilat ja digaštallamat, ja mii fertet earuhit cielaheaddji kommeanttaid ja guovtteoaivilvuođa gaskkas dihto áššis. Jáhkán ahte buohkaide lea buorre smiehttat dán birra. Mun balan ahte negatiivvalaš guottut lassánit go cielaheaddji ja vaššás kommeanttaid diktet orrut kommeantasajiin. 

Čoahkkinjođiheaddji, sámi dáiddárat, filbmadahkkit ja lávlut ožžot ollu bálkkašumiid maid sii ánssášit ja sin gudnejahttet ollu iešguđet arenain. Dainna lean hui rámis, ja dan várra lehpet dii buohkat. Lea erenoamáš somá oaidnit man alla kvalitehta sámi dáiddáriid dáiddalaš doaimmain leat. Mun dávjá smiehtan ahte dát dáidagat ja dáiddalaš ovdanbuktimat vulget fámus ja duddjonmovttas mii min kultuvrra ja giella lea guoddán ollu gáibideaddji hástalusaid čađa. Ođđa buktagat hábmejuvvojit deaivvadeamis earáiguin, ja dáidagis lea giella man mii dovdat dušše sieluin ja váimmuin. Dan eat galgga atnit diehttelassan, ja mii fertet ain ráhkadit buriid rámmaeavttuid dasa. 

Dáiddadállu lea viimmat rahpan ođđa vistti Guovdageainnus maŋŋelgo lea leamaš vistti haga muhtun áiggi. Dáiddárkollektiivii lea ieš vuođđojurdda juste dát kollektiiva, juogadit dáiddalaš ovdáneami, oažžut inspirašuvnna ja oažžut doarjaga ovdánahttit dárbbašlaš eavttuid jus galgá sáhttit háhkat eallinláibbi dáiddalaš doaimmas. Bessen maid vásihit Skakke folkedrakter -čájáhusa, masa ollu čeahpes dáiddárat leat buktán dáidagiid . Čájáhus lea ovdamanni dannego čájáhusa fáddá lea gállit ođđa bálgáid čáhkkehan dihtii saji min girjáivuhtii. Mu mielas sii čovde dán barggu miellagiddevaš vugiin mii bijai olbmo smiehttat, ja mii maiddái movttiidahtii dannego dat hástalii dálá jurddašanvuogi. 

Giellavahku almmolaš rahpamis Ivgobađas beasaimet addit giellamovttiidahttinbálkkašumi Emil Kárlsenii. Son ii sáhttán ieš searvat doaluide go lei Netflix -ráiddu Koke Bjørn báddemis. Emil lea okta máŋgasis gii lea váldán ruovttoluotta sámegiela ja son rahčá juohke beaivvi dan ovddas ahte sámegiella gullo ođđa oktavuođain. Mu mielas lei erenoamáš somá geiget bálkkašumi su eadnái su ruovttubáikkis. Emil lea buorre ovdagovva ja hui čeahpes musihkkár ja multidáiddár.

Čoahkkinjođiheaddji, min giella ii galggašii leat riidovuloš, muhto dađi bahábut dávjá šaddá danin. Mii leat dakkár dilis ahte duháhiid mielde sámit leat massán iežaset giela, ja dat čuohcá midjiide buohkaide. Gažaldat das mo mii sáhttit sihkkarastit ja ovdánahttit ahte buot mánát besset oahppat sámegiela unnivuođa rájes, lea gažaldat masa mis dán lanjas leat iešguđet oaivilat. Mun oaivvildan liikká ahte Sámi logut muitalit, mii almmuhuvvui lávdegoddevahkus, čájeha ahte sámegiela oahppit lassánit. 

Mii dárbbašat eambbo sámi mánáidgárdesajiid, mii fertet deavdit daid sámi mánáidgárdesajiid mat mis leat, mii dárbbašat eambbo sámi mánáidgárdeoahpaheddjiid, mii dárbbašat ahte ásahuvvojit eambbo sámi mánáidgárddit. Buot dáid várás leat mii álggahan doaibmabijuid. Mun vuorddán liikká ollu go dii ahte mii buorebut lihkostuvašeimmet dáinna. Lea dehálaš oažžut mielde eambbogiid dán bargui, ja dat lei okta áššiin man birra lei sáhka go aitto deaivvadin KS -jođiheddjiin Gunn Marit Helgeseniin. Midjiide lea dehálaš ahte lea ásahuvvon sámi fierpmádat sámegiela hálddašanguovllu gielddaid gaskkas. Eat sáhte diktit guovlluid mat eai leat hálddašanguovllus bázahallat, nu ahte fertet ovdánahttit bálvalusfálaldagaid maiddái hálddašanguovllu olggobealde. 

Mus lea doaivva čovdosiidda maiguin olahit buohkaide. Nuvttá mánáidgárddi lea ráđđehus ásahan davás, ja Sámediggi lea čuovvulan nuvttá sámegielat mánáidgárddiin olggobeale doaibmaguovllu. Dat mearkkaša ahte lea dássedeaddu ja giellamovttiidahttin seammás go mii šiehtadusaid bokte gielddaiguin, mat leat mielde ortnegis, sihkkarastit ahte mii bargat mearrediđolaččat dan ovdii ahte mánáidgárdefálaldagat duođas leat sámi fálaldagat.

Čoahkkinjođiheaddji, lei maiddái illu beassat leat mielde vuolláičállimin ovttasbargošiehtadusa Mátta-Várjjat gielddain. Šiehtadus bokte beassat fárrolaga gielddain áŋgiruššat máŋgga suorggis, gielddas gos sihke nuortalašgiella ja davvisámegiella leat dehálačča. Mis lea oktasaš bargu sihkkarastit ahte John Savio dáidda gaskkustuvvo árvvolaš vuogi mielde, ja mii oažžut fargga ovdadutkama ođđa museavistái Savio-musea várás. Lei erenoamáš go kultur- ja dásseárvoministtar čájehii munnje ahte lea ožžon veahki Nasjonalmuseas válljet Savio dáidaga iežas kantuvrii. Diekko munnos lea oktasaš dat ahte atne Savio hui árvvus. Mun maiddái lean Reaisvuonas eret, Savio ruovttogilli, gos gilisearvvit eaktodáhtolaččat leat divodan John Savio -muitobácci. Dat lea fiinna bázzebáiki, ja mun sávan ahte mii ja gielda fárrolaga sáhttit čoavdit gažaldaga bázzebáikki eaiggátvuođa hárrái farggamusat. 

Čoahkkinjođiheaddji, mii leat vuoruhan bargat nuortalaš áššiiguin dán áigodagas. Dat lea hui dehálaš. Girjjis «Siidaen som forsvant» sáhttá lohkat historjjá dan birra mo industriija ovdáneapmi váikkuhii guovtti nuortalaš siidda, Báhčaveaji ja Beahcáma, eallinvuogi. Dáid siiddaid olbmot steampalastojuvvojedje «billahuvvan» dahje «doaibmanávccahis» olmmožin.  

Nuortalaččaid boarrásamos oskkoldatlaš symbola Njávdámis dáiddii leat stuora sieidi (gohčoduvvo «Ohri-kivi» ođđa áiggis) nu gohčoduvvon Stormelena lahka. Sieidi bávkaluvvui 1930-logus, ja geađgebihtát leat geavahuvvon huksengeađgin Njávdáma šaldis Skoltefossena badjel.

Čoahkkinjođiheaddji, dađi bahábut lea oahpes váttisvuohta ahte sámi kulturmuittuid, siiddiid ja bálvvosbáikkiid bilidit go huksendoaimmaid oktavuođas. Danne Sámediggi lea šaddan váidit Stáhta geaidnodoaimmahaga politiijaide go fas leat bilidan sieiddi Noaidek, Veašenjárggas. Historjjálaš gáldut čájehit ahte dát sieiddit Várjavuonas leat namuhuvvon jo 1717:s. Lohket ahte álgoálggus leat doppe leamaš golbma geađggi. Muitalusaid mielde dát golbma geađggi leat noaiddit mat šadde geađgin. Stáhta geaidnodoaimmahat bilidii guokte geađggi 1982:s, ja dál lea goalmmát maid biliduvvon. 

Čoahkkinjođiheaddji. Mun ádden ahte ollu olbmot válljejit geahččat dušše Askeladden-database, muhto dohko eai leat registrerejuvvon buot kulturmuittut. Sivvan sáhttá leat ahte kulturmuitu ferte sudjejuvvot vai olbmot eai bilit daid. Sámediggi lea kulturmuitoeiseváldi, ja dat mearkkaša ahte doaibmabiddjit fertejit čavget rutiinnaid ja dieđihit doaibmabijuid birra midjiide. Eará etáhtain ii leat kulturmuitoovddasvástádus, ja danin ii sáhte rehkenastit ahte gielddain, FeFo:s dahje fylkkas lea seamma bajilgovva go Sámedikkis. Mii fállat čoahkkima Stáhta geaidnodoaimmahahkii vai sáhttit digáštallat mo sii sáhttet buoridit iežaset bargovugiid.

Čoahkkinjođiheaddji, ruovttoluotta Romai. Doppe leat áimmahuššan Circus Maximus bázahusaid, vaikko báiki sáhttá orrut oaidnit dego boares spábbačiekčanšillju jus fal ii dieđe mii dat lea. Doppe lei dološ Roma stuorámus rusttet ludi várás, mat ledje gilvvut mat čatnasedje romalaš oskkoldatlaš festiválaide. 

Ii oktage várra imaštala dan go áimmahuššet Circus Maximusa dál, dat lea okta dain ollu erenoamáš kulturmuittuin mat geasuhit ollu olbmuid miljongávpogii Romai juohke jagi. 

Mun dávjá smiehtan nabai jus dihto sámi kulturmuitu livččii dakkár go Cirkus Maximus. Leimmetgo mii de vásihit dohkkehusa dárbbu hárrái áimmahuššat kulturmuittu min iežamet konteavsttas ja áiggis? Mii diehtit ahte dat dávjá lea ášši masa mii fertet atnit olu návccaid čilget.  

Dat mii movttiidahttá lea ahte mii leat gergosat bargat viidásit oažžun dihte Várjjat siidda UNESCO máilmmiárbelistui. Dát lea ádjás bargu, muhto kulturmuittuid ja kulturduovdagiid oktavuohta ja kompleksitehta maid Várjjat siida ráhkada, lea mearkkašahtti. Dat ánssáša saji máilmmiárbelistui, ja sávvat veahki barggus viidáseappot vai dat ollašuhttojuvvo.

Čoahkkinjođiheaddji, mun álggahin muitalit man ollu dat mearkkaša go Frevnantjahken gievrie lea máhcahuvvon ruoktot, ja go mii ieža oamastit ja hálddašit dan Saemien Sijtes. Lea beaivi man áiggun vurket váibmosan. Dán vásáhusa fápmu nanne min buohkaid.

Sávan Sámedikki dievasčoahkkimii buriid digaštallamiid ja mearrádusaid dán vahkus!

Giitu beroštumis!