Sámediggeráđđi doarju politiijameaštára Ellen Katrine Hætta moaitaga mearrádusas ahte ii galgga joatkit oahpuin Álttá politiijaallaskuvllas. Ráđđi čujuha maiddái čielga doarjagii fágasearvvi PF Politistudentene bealis, mii lea čujuhan dasa ahte Álttá-modealla lea dehálaš ja ohcaluvvon lassifálaldat politiijaoahpahusas.
Paul Bendikk Jåma
Árvu/Sámediggi
Sámediggeráđđi doarju politiijameaštára Ellen Katrine Hætta moaitaga mearrádusas ahte ii galgga joatkit oahpuin Álttá politiijaallaskuvllas. Ráđđi čujuha maiddái čielga doarjagii fágasearvvi PF Politistudentene bealis, mii lea čujuhan dasa ahte Álttá-modealla lea dehálaš ja ohcaluvvon lassifálaldat politiijaoahpahusas.
– Go sihke Finnmárkku politiijameašttir ja politiijastudeanttat ieža čielgasit dadjet ahte nu ii galgga leat, de berre ráđđehus guldalit. Dát lea boasttudahku mii heajuda rekrutterema, gearggusvuođa ja stáhtalaš leahkima davvin, dadjá sámediggeráđđi Paul Bendikk Jåma (NSR).
PF Politiijastudeanttat leat deattuhan ahte joavkooahpahus Álttás addá dárbbašlaš fleksibilitehta studeanttaide geain lea bearaš, bargu dahje báikkálaš gullevašvuohta, joavkkut maid politiijat dál riskerejit massit. Logut čájehit maiddái stuora beroštumi, go ledje badjel logi ohcci juohke oahpposadjái vuosttaš jagi.
– Politiijain váilot olbmot, muhto seammás heaittihuvvo oahppofálaldat mii duođas rekruttere viidát ja olaha ođđa joavkkuid, earret eará studeanttaid Finnmárkkus ja sin geain lea sámegielgelbbolašvuohta. Dat lea paradoksa, dadjá Jåma.
Sámediggeráđđi deattuha ahte Finnmárkkus ja sámi guovlluin leat erenoamáš dárbbut dakkár politiijabálvalusaide main lea báikkálaš gullevašvuohta, giellamáhttu ja kulturipmárdus. Go politiijat oahpahuvvojit regiovnnas, de lea stuorát vejolašvuohta ahte sii bisánit dohko ja huksejit luohttámuša báikkálašservodagain.
– Dakkár áiggis go ráđđehus deattuha davviguovlluid, ollislaš gearggusvuođa ja nationála dorvvolašvuođa, de lea áddemeahttun goaridit oahppofálaldaga mii váikkuha juste dasa.
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte mearrádus ahte eai váldde ođđa studeanttaid 2026:s ferte bissehuvvot, ja ahte Álttá politiijaallaskuvla berre joatkit dassážii go duohta árvvoštallan lea čađahuvvon gulahallamiin guoskevaš aktevrraiguin.
– Álttá politiijaallaskuvla lea mielde lasiheame gearggusvuođa, máŋggabealatvuođa ja stáhtalaš leahkima doppe gos Norga lea eanemus hearki. Dan fálaldaga galggašii joatkit, lohká Jåma.