• Sámediggi lea čuoiganmáilmmimeašttirgilvvuid (Ski-VM) ovttasbargoguoibmi. Sámi artisttat oassálastet kulturprográmmii. Tråanten Saemien Dåahkie koordinere sámi doaimmaid lágideddjiid ovddas.
• Sámediggi lea dorjon Sámi Valáštallan Lihttu. Sii fállet njoarosteami MM-gehččiide.
• Sámediggepresideanta čuovvu osiid máilmmimeašttirgilvvuin. Presideanta lea mielde cahkkeheamen Olavslámppá Nasjonaljubileet 2030 oktavuođas medálljašiljus njukčamánu 8. b. Son ovddasta ávvudeami nationála lávdegotti.

Loga Sámedikki ja Ski-VM 2025 gaskasaš ovttasbargosoahpamuša (PDF, 504 kB)

– Mii leat rámis go beassat ovttasbargat MM-lágideddjiiguin lokten dihte min rikkis sámi kultuvrra. Ovttasbargu addá midjiide erenoamáš vejolašvuođa čájehit min kulturárbbi riikkaidgaskasaš gehččiide, ja čájehit Tråante lullisámi oaivegávpogin, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

Ski-VM lágiduvvo Tråantes guovvamánu 26. beaivvi rájes njukčamánu 9. beaivvi rádjai ja das leat 33 gilvvu. Sámedikki ja Ski-VM 2025 šiehtadus mearkkaša deaŧalaš lávkki ovddasguvlui dásseárvvu ovddideapmái ja vealaheami eastadeapmái, seammás go dat nanne sámi identitehta ja kulturárbbi.

Lullisápmi lea oassi sámi árbevirolaš ássanguovllus, ja das lea historjjálaš mearkkašupmi lullisámi servodatovdáneapmái. Sámediggi ja Ski-VM 2025 háliidit sihkkarastit ahte sámi kultuvrra ja identiteahta gudnejahttojuvvojit ja fátmmostuvvojit positiivvalaččat gilvvuid áigge. Ovttasbargoguimmiin lea erenoamáš ovddasvástádus čalmmustahttit lullisámi giela, kultuvra ja servodaga, ja áigot sihkkarastit ahte sámi searvi, Tråanten Saemien Dåehkie, oažžu vejolašvuođaid ja doaibmansaji doaluid plánema ja čađaheami oktavuođas.

Šiehtadus mielddisbuktá ahte sámi doaimmat leat oassin Ski-VM 2025 kultur- ja álbmoteallináŋgiruššamis. Marja Mortensson oasálastá rahpandoaluin, ja Mari Boine fas guoimmuha njukčamánu 5. beaivvi medálljakonsearttas. Dasa lassin čuojaha ByCecilia Fanzone lávddis njukčamánu 9. beaivvi.

Ski-VM árvovuođđu leat fátmmasteaddji, boahtteáiggediđolaš ja doaimmalaš lea stivren áŋgiruššama čalmmustahttit ja fátmmastit sámi kultuvrra ovttadássásažžan majoritehtakultuvrrain.

– Mii illudit čalmmustahttit sámi kultuvrra ja giela máilmmimeašttirgilvvuin Tråantes. Dát dáhpáhuvvá iešguđetlágan arenain ja iešguđet ládje. Min árvvut, ja min áigumuš ahte gilvvut leat eanet go dušše čuoigangilvu, geatnegahttá. Danne lea midjiide lunddolaš fátmmastit sámi kultuvra seamma dásis go majoriteahtakultuvrra, lohká Ski-VM 2025 kultuvrra- ja beasatlašvuođa prošeaktajođiheaddji Steinar Haugen.

Sámediggi lea maiddái dorjon Sámi Valáštallanlihtu (SVL), mii áigu gilvvuid oktavuođas ovddidit sámi valáštallama ja kultuvrra. SVL fállá njoarosteami gehččiide Ski-VM arenas.

– Dát šaddá álbmotfeasta, maiddái sámi álbmotfeasta. Lea hui buorre ahte sámi artisttat besset searvat dan riikkaidgaskasaš lávdái. Mii sávvat lihku buohkaide, ja erenoamážit buot faláštalliide geat galget gilvalit medáljaid alde, lohká Muotka, gii ieš áigu ovddastit Sámedikki máilmmimeašttirgilvvuin.

Buot sámi doaimmat Ski-VM oktavuođas

Nasjonaljubileet 2030 – nationálaávvudeapmi 2030

Sámediggepresideantta ovddasta maiddái Nasjonaljubileet 2030 nationála lávdegotti njukčamánu 8. beaivvi, go Olavsflammen cahkkehuvvo. Olavsflammen lea vuolgán olssotdolas Stiklestadas 2020:s ja galgá buollit dassážii go ávvudeapmi lea čađahuvvon 2030:s.

Nasjonaljubileet 2030 (nationálaávvudeapmi 2030) ulbmil lea ávvudit ja reflekteret Norgga duhát jagi badjel. Miehtá riikka leat juo doalut gos sámi historjá ja boahtteáigi leat dehálaš ja lunddolaš oassi ávvudeamis ja guovddáš muitalusat Norgga birra.

Čuoiganmeašttirgilvvuid oktavuođas cahkkehuvvo Olavsflammen 3 mehter alla lámpái medálljašiljus njukčamánu 8. beaivvi. Sámediggepresideanta ovdanbuktá Nasjonaljubileet 2030 boahtte stuorra searvevuođaprošeaktan Norggas. Nidarosa bisma lea báikkálaš guossoheaddji ja nuorat geat leat ráhkadan lámppá oassálastet maiddái.

Ráđđehus mearridii 2021:s ahte 2030 šaddá nationála ávvudeapmi go lea duhát jagi vássán Stiklestad riiddu ja soađi rájes. Nationálaávvudeami čállingoddi ruhtaduvvo Stáhtabušeahta bokte ja nationála lávdegoddi raportere mánáid- ja bearašministarii. Stuorradiggepresideanta Masud Gharankhani lea lávdegotti jođiheaddji.

– Mun ávžžuhan sámi aktevrraid searvat ávvudeapmái. Jagi 2027 ávvostafeahtas lea fáddá «Gullevašvuohta» mas lea nana čalmmustahttin dasa ahte Norga lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda. 2027:s lea logi jagi áigi das go Tråante 2017 lágiduvvui, lohká Muotka loahpas.