Kulturdoaimmaid doarjjaortnegis juolluduvvo oktiibuot 100 000 ruvnno doarjja njealji iešguđet prošektii mat ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra. 

Listu mii čájeha doarjjajuolludemiid kulturdoaimmaid doarjjaortnegis

• Stiftelsen Rudolf Steinerskolen Nesodden oažžu 30 000 ruvnno doarjaga juoigankurssa lágideapmái birrasii 60 oahppái skuvllas. Áigumuš lea doallat konseartta earáide skuvllas dan maŋŋel (250 oahppái).
• Kystsamene oažžu 18 000 ruvnno galbbaid ceggemii guovtti vázzinbálgá gurrii Dielddanuori suohkanis. QR-koda bokte galgá šaddat vejolaš muitalit vázziide sámi kultuvrra birra.
• Dáidda AS oažžu 30 000 ruvnno doarjaga čájáhusa ceggemii Oslos, Dáidda Gallerias. Čájáhusas leat iešguđet sámi dáiddáriid dáidagat. Čájáhusain «Gjennom tid og landskap» háliidit čájehit sámi dáidaga olbmuide Oslos.
• Geo-Moski AS oažžu 22 000 ruvnno sámi kultuvrra gaskkusteapmái čuoiganmátkkis Duorgga kulturbálgá mielde.

Maja Kristine Jåma Ørjan Marakatt Bertelsen

– Lea dehálaš doarjut prošeavttaid mat oainnusmahttet sámegiela ja sámi kultuvrra, go dat veahkeha hábmet fátmmasteaddji servodaga mas buot jienat gullojit ja adnojuvvojit árvvus. Giela ja kultuvrra ovddideapmi ii nanne dušše sápmelaččaid identitehta, muhto dat maiddái lea riggodahkan servodahkii erenoamáš perspektiivvaiguin ja árbevieruiguin, dadjá sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma (NSR).  

Maŋŋel go Sámediggi jagis 2024 lasihii ruđa Luođi ja sámi musihka doarjjaortnegii, de ožžo eambbo artisttat doarjaga iežaset prošeavttaide. Dán doarjjaortnegis juolluduvvo oktiibuot 1 304 000 ruvnno doarjja ovcci iešguđet artistii geat buvttadit ja almmustahttet sámi musihka. 

Listu mii čájeha doarjjajuolludemiid Luođi ja sámi musihka doarjjaortengis

• Ailo Production AS oažžu 150 000 ruvnno álbuma almmustahttimii soloartistan. Álbumis leat guhtta lávlaga julevsámegillii.
• Skádja studio oažžu 120 000 ruvnno luođi ja sámi musihka almmustahttimii.
• Amundsen Riverwoods studio oažžu 128 000 ruvnno luohteálbuma buvttadeapmái.
• Dat AS oažžu 91 000 ruvnno prošektii man ulbmil lea oainnusmahttit árbevirolaš siidaeallima/siiddastallama Silddá geasseorohagas.
• Elina Ijäs oažžu 150 000 ruvnno trioturnéai Sámis jagis 2025.
• Håkon Mathias Guttormsen oažžu 170 000 ruvnno álbuma almmustahttimii mas lea ođđaáigásaš sámi musihkka.
• Kajsa Balto oažžu 200 000 ruvnno álbuma «Sámi juovllat» almmustahttimii.
• Rieban BM Haglund musikkproduksjon oažžu 250 000 ruvnno šuoŋaid ja álbumiid almmuheapmái. 10 šuoŋa Bernt Mikkel Haglundiin ovttas juigiiguin.
• SAHA Record AS oažžu 180 000 ruvnno álbuma almmuheapmái mii lea davvisámegillii ja mas leat luođit.

– Mii leat ilus go mii 2024:s sáhtiimet addit doarjaga eanet sámi artisttaide. Lea buorre doarjut artisttaid geat háliidit buvttadit ja almmuhit musihka sámegillii. Dainna lágiin besset juogadit iežaset erenoamáš jiena ja kultuvrra máilmmiin. Sámi musihka almmustahttimiin mii váikkuhit riggát ja girját musihkkamáilbmái, loahpaha sámediggeráđđi Jåma. 

Sámediggeráđđi lea oaidnán ahte ortnegis leat ollu ohcamat ja árvala reviderejuvvon bušeahtas lasihit miljovnna ruvnno ortnegii. Reviderejuvvon bušeahtta meannuduvvo Sámedikki dievasčoahkkimis njukčamánus. Jagi 2025 rámma lea de oktiibuot 3,5 miljovnna.