Doarjjalassáneapmi doaibmavisttiide

Golut huksemii ođđa luovosdoallonávehii leat lassánan viehka ollu dáid maŋimuš jagiid, ja ollu mielkeboanddat Romssas ja Finnmárkkus leat ain smiehttamin galgetgo divodit náveha luovosdollui vai oalát heaittihit šibitdoalus ovdal 2034, go dalle doaibmagohtet luovosdoallogáibádusat. Sámediggi dáhttu veahkehit vai nu ollu doalut go vejolaš ain doaibmet, ja leat danne mearridan rievdadusaid mat gusket erenoamážit sidjiide. 

Ovdal dohkkehii Sámediggi 50% rádjai ollislaš almmolaš doarjaga dohkkehuvvon gollomeroštallamiid vuođul. Maŋŋilgo Innovasjon Norga lasihii iežaset máksinmeriid luovosdollui, dagahii dat ahte Sámedikki ruhtadeapmi gahčai eret máŋgga huksenáššis. Otná rájes lea danne dát máksinmearri lasihuvvon 60%ii. Seammás sihkastuvvo otná bajimuš gollorámma, mii lea 15 miljovnna ruvnnu, ođđa doaibmavisttiide. 

– Leat unnán, jos obanassiige oktage luovosdoallonávet mii otná goluid mielde gártá máksit unnitgo 15 miljovnna ruvnnu hukset. Danne lea dehálaš ahte leat ožžot sihkkut bajimuš gollorámma, vai Sámediggi ovdal 2034 sáhttá veahkehit eanemus vejolaš mielkedoaluid divodit hiŋgalis luovosdollui. Sámediggái lea dehálaš ahte sámi guovlluin bisuhuvvo buvttadeapmi, gos vuođđoealáhusat nannejit sihke orruma ja bargguid, dadjá sámediggeráđđi Elisabeth Erke (Gb). 

Lassin dása sáhttá maid dál oažžut 50% rádjai doarjaga dohkkehuvvon goluide. Ovdal lei dat 35%, ja eanemus juolludeapmi lea gorgŋon 500.000 ruvnnus 800.000 ruvdnui. 

Eanandoalloreaidduide sáhttá doarjja juolluduvvot 100.000 ruvnnu rádjai, ja ii dárbbaš šat ohcama eaktu leat mášenovttasbargu.

Buot ohcamušat geigejuvvon 2025as meannuduvvojit ođđa njuolggadusaid vuođul. Ohccit geat lea juo geigen iežaset ohcamušaid, singuin váldojuvvo oktavuohta ohcamušaid vejolaš njulgemii.