Loga raportta: Kvalitativ gjennomgang og analyse av finansieringen av et utvalg samiske kulturinstitusjoner 2019-2023 

Raportta “Kvalitatiivvalaš geahčadeapmi ja analysa muhtin sámi kulturásahusaid ruhtadeamis 2019-2023” lea Maria Utsi ráhkadan Internašunála Sámi Filbmainstituhta (ISFI) ovddas ovttasbarggus Sámedikkiin. Kártemis leat mielde 15 ásahusa, nugo museat, festiválat, teáhterat, dáiddaguovddážat ja máhttobirrasat miehtá Sámi.

Ollu ásahusaide dahket prošeaktaruđat gaskal 50 ja 80 proseantta ollislaš sisaboađus. Prošeaktaruđat addet doaibmama ja oainnusmahttima, muhto daid vuođul ii sáhte hukset organisašuvnna.

Paul Bendikk Jåma Árvu/Sámediggi

– Prošeaktaruđat geavahuvvojit ruhtadit beaivválaš doaimma. Dat dahket ahte ásahusat cevzet jagis jahkái, muhto seammás dat čiehká man rašši ekonomiija duohtavuođas lea, dadjá sámediggeráđđi Paul Bendik Jåma (NSR).

Unnimus ásahusaide čuohcá eanemusat

Raporta válddahallá ásahusaid main guovddášolbmot fertejit leat jođiheaddji, buvttadeaddji, ekonomiijaovddasvástideaddji ja gulahallanbargi oktanaga. Go eai leat ruđat unnimus hálddahuslaš návccaide, de ferte áigi váldojuvvot eret fágalaš ja dáiddalaš bargguin.

– Váikkuhus lea noađđi, bargit mat lotnašuvvet dávjá, ja ásahusat mat duohtavuođas jođihuvvojit prošeaktan, vaikko sis lea ge ásahusstáhtus. Dat lea áibbas vuostá dan kulturlohpádusa maid Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna ohcalii, dadjá Jåma.

Kárten čájeha maiddái ahte go doarjja lassána, de dat ii vealtameahttumit mielddisbuvtte nannoseabbo doaimma.

Máŋga ásahusa leat vásihan mearkkašahtti lassáneami dán áigodagas, muhto eanas oassi lassáneamis lea čadnon sierra áŋgiruššamiidda ja ovttaskas doaibmabijuide, nugo ođđa visttiide ja ođđa čájáhusaide Saemien Sijtes, dahje buvttavuovdimiidda Bodø 2024 oktavuođas Åarjelhsaemien Teaterii.

– Dákkár áŋgiruššamat leat dehálaččat ja dárbbašlaččat, muhto dat eai buvtte eanet kapasitehta beaivválaš doibmii, eai ge čoavdde hástalusa smávva ja rašis fágabirrasiiguin. Dat mii lea mearrideaddji, ii leat man ollu doarjja lea - lassánan proseanttaid mielde, muhto leago ásahusain doarvái ja einnostahtti ruhtadeapmi vai nagodit čađahit iežaset servodatdoaimma, dadjá Jåma.

Giellabargu dahkkojuvvo almmá ruhtadeami haga

Buot dat ásahusat mat leat jearahallojuvvon, lohket ahte giellabargu lea oassin sin doaimmas. Jorgaleapmi, dulkon ja buvttadeapmi guovtti dahje golmma gillii máksá ruđa ja váldá áiggi, ja ollu fágasurggiin fertejit doahpagat ovdánahttojuvvot álggu rájes go dat eai leat goassege gávdnon, dahje go dáruiduhttin lea dagahan ahte doahpagat ja giellagelbbolašvuohta leat jávkan.

Raporta čujuha erohussii mii hárve namuhuvvo. Norgga ásahusat mat barget máŋggagielalaččat, geavahit eŋgelasgiela nubbingiellan ja sáhttet luohttit bures ovddiduvvon digitála reaidduide. Sámi gielaid várás ii gávdno sullasaš infrastruktuvra. Bargu fertejit olbmot dahkat manuálalaččat, almmá ahte dat gollu boahtá ovdán dahje vuhtto bearehaga otná ruhtadanortnegiin.

– Sámi kulturásahusat leat maiddái giellaásahusat. Dat ovddidit terminologiija, ásahit ođđa giellaarenaid ja čalmmustahttet sámegielaid almmolašvuođas. Dattetge ferte stuorra oasi dán barggus ruhtadit daid seamma rámmaid siskkobealde mat galget gokčat dáidda- ja kulturdoaimmaid, dadjá Jåma.

Máŋgga ásahusas lea dasa lassin oppasámi mandáhtta ja ovttasbarget rájáid rastá Ruŧŧii, Supmii ja muhtomin maid Ruššii. Dát mielddisbuktá eanet goluid mátkkiide, máŋggagielalaš gulahallamii ja hálddahussii. Seammás eai leat nationála eai ge sámi ruhtadanortnegat nu bures heivehuvvon dakkár rádjerasttideaddji bargguide..

Struktuvrralaš iešguđetláganvuohta

Kárten čájeha ahte leat mearkkašahtti erohusat ruhtadeamis sámi kulturásahusaid ja sullasaš norgga ásahusaid gaskkas. Ollu sámi ásahusain lea vuollegis vuođđoruhtadeapmi, seammás go dat doaimmahit sullasaš servodatdoaimmaid viidát geográfalaččat, máŋgga gillii ja dávjá rastá riikarájáid.

– Mii eat sáhte vuordit ahte smávva ásahusat galget nagodit ollašuhttit nationála ja riikkaidgaskasaš bargguid eaktodáhtolaččat ja vátna resurssaiguin. Jos kultuvrralaš infrastruktuvrra Sámis galgá sihkkarastit, de ferte juolludusaid lasihit mealgat stáhtabušeahtas. Stáhtas dat lea váldoovddasvástádus ruhtadit divodandoaibmabijuid ja ođđasishuksema dáruiduhttima maŋŋá. Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagiid čuovvuleapmái ferte maid gullat daid ásahusaid nannen, mat dahket dán barggu beaivválaččat, dadjá Jåma.

Dán áigu sámediggeráđđi bargat

Sámediggi lea dál ráhkadeame eaiggátvuođadieđáhusa mii galgá ovddiduvvot Sámedikki dievasčoahkkimii 2027 giđa. Sámediggi addá dál njuolggodoarjaga sullii 85 ásahussii ja doibmii sullii 125 juolludusreivve bokte.

Ollu doaimmain lea Sámediggi maiddái oasusoamasteaddji, vuođđudeaddji dahje mielvuođđudeaddji, dahje nammada stivralahtuid. Dieđáhus galgá addit čohkkejuvvon ollislašgova dáin rollain ja čielggasmahttit sihke Sámedikki vuordámušaid ásahusaide ja ásahusaid vuordámušaid Sámediggái.

– Dat gullá oktii raportta bohtosiidda. Mii eat sáhte bidjat gáibádusaid stivremii, raporteremii ja profešunalitehtii jus mii seammás eat geahča leat go ásahusain resurssat daid ollašuhttit. Eaiggátvuođadieđáhus galgá addit čielgaset rollaid ja stuorát einnostanvejolašvuođa ja buoret vuođu ovdáneapmái. Dieđáhus galgá ráhkaduvvot ovttasráđiid ásahusaiguin, dadjá Jåma.

Seammás guorahallá Sámediggi iežas doarjja- ja raporterenrutiinnaid. Raporta čájeha ahte dálá raporteren unnán addá vuođu čuovvolit ovdánahttindovdomearkkaid, ekonomalaš hástalusaid ja dárbbuid rastá institušuvdnasurggiid.

Standárdiserejuvvon raporteren galgá sihke álkidit ásahusaid hálddahuslaš árgabeaivvi ja dahkat daid ekonomalaš dili čielgaseabbon stáhtii ja eará ruhtadeddjiide.

– Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporta ferte šaddat jorggáldahkan dasa movt stáhta ruhtada sámi kultuvrra ja čuovvola giela ja kultuvrra. Mii bovdet ráđđehusa ja Stuorradikki dahkat ávžžuhusaid geavatlaš politihkkan nanu vuođđoruhtadeami, buoret rámmaeavttuid ja guhkesáiggi investeremiid bokte sámi kulturásahusain. Loktet vuođđoruhtadeami, jávkadit hálddahuslaš cakkiid ja addit ásahusaide dan ekonomalaš oadjebasvuođa maid dat dárbbašit vai sáhttet hukset viidáseappot boahttevaš buolvvaide, dadjá sámediggeráđđi Paul Bendik Jåma.