Maren Benedicte Nystad Storslett
Åse Pulk/Sámediggi
Ráhkis oasseváldit, giellaguovddážiid bargit, ráhkis ovttasbargoguoimmit,
Lea stuora illu leat dáppe dinguin odne min jahkásaš giellaguovddášdeaivvadeamis. Dát deaivvadeapmi lea dehálaš arena midjiide geat bargat sámegiela ovddas, sihke Sámedikkis ja giellaguovddážiin. Mun illudan juogadit dinguin jurdagiid ja reflekšuvnnaid, dan birra movt min oktasaš bargu sámegielaid nannemis, sáhttá vel ain nannejuvvot.
Sámegiella lea min kultuvrra ja identitehta vuođđu, ja lea min váibmogiella. Sámegiella lea ceavzán áiggiid čađa, vaikko lea garra geahččalusaid čađa mannan. Mii diehtit ahte hástalusat leat ain stuorrát, ja ahte mis lea ovddasvástádus sihkkarastit ahte min gielat ain ellet viidáseappot.
Sámi giellaguovddážiin lea dehálaš rolla sihkkarastit ahte sámegielat besset ain eallit viidáseappot. Sámediggi diehtá ahte giellaguovddážiid ulbmillaš bargu nanne sámegielaid ja sámi identitehta. Giellaguovddážat eai leat dušše oahppanarenat; dat leat maid deaivvadanbáikkit min servodagas, báikkit gos giella ja kultuvra beassá ovdánit. Giellaguovddážat lágidit giellakurssaid ja giellaarenaid, gos olbmot besset hupmat sámegiela ja geavahit dan ulbmillaš oktavuođain. Doppe dii ráhkadehpet giellabirrasiid, ja doppe dii sáhttibehtet váikkuhit rievdadusaide. Giellaguovddážat sáhttet maid deaividit hástalusaiguin, muhto fárrolaga mii gávdnat čovdosiid, nu movt dáppe giellaguovddášdeaivvadeamis.
Geassemánu 2024 mearridii Sámedikki dievasčoahkkin ođasmahttojuvvon strategiija sámi giellaguovddážiid várás. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan sihkkarastit sámi giellaguovddážiidda buriid rámmaeavttuid ja virggiid, vai giellaguovddážat sáhttet váldit stuorát ovddasvástádusa seailluhit, ovddidit ja ealáskahttit sámegielaid. Sámedikki mihttu lea ahte sámi giellaguovddážat oainnusmahttet sámi identitehta ja kultuvrra, ovddidit sámegielaid ja doaimmahit sámi giellaoahpahusa gielladoaibmabijuid bokte.
Mun háliidan namuhit ovtta dain deháleamos ođđasiin Sámedikki reviderejuvvon bušeahtas jahkái 2025, mii dohkkehuvvui njukčamánus. Sámediggi oaččui 50 miljovnna lassin juolludeami stádabušeahtas. Lassáneapmi dagahii vejolažžan juolludit eanet ruđa sámi giellaguovddážiidda. Buot 20 sámi giellaguovddáža ožžot 500 000 ruvdnosaš lassáneami jahkái 2025. Lassi juolludeapmi lea dárbbašlaš dasa ahte dustet giellaguovddážiid dárbbuid.
Dát lea historjjálaš áŋgiruššan, ja dahká vejolažžan giellaguovddážiidda virgádit liigebargiid. Lassáneapmi lea mielde lasiheamen giellaguovddážiid kapasitehta, ja dieinna lágiin addimen vel buoret fálaldaga giellageavaheddjiide. Dát lea dehálaš vai mii sáhttit nannet sámegielaid vel eanet.
Mii diehtit ahte sámegielain leat stuora hástalusat, ja okta sivvan dasa lea dáruiduhttinpolitihkka, mii dagahii ahte olusat heite sámásteames. Dan ii sáhte jorgalit ovtta beaivvis, muhto go mii nannet giellaguovddážiid, de mii addit didjiide vejolašvuođa dahkat rievdadusaid, ja váikkuhit ahte olbmot sámástišgohtet. Giellaguovddážat leat báikkit gos olbmot deaivvadit gielain, ohppet dan ja besset geavahit dan. Ja go mii addit didjiide dárbbašlaš resurssaid, de mii sáhttit hukset viidáseappot dan buori ovdáneami maid mii juo oaidnit, ja dahkat giellaguovddážiid ain nannoseabbon dustet boahtteáiggi hástalusaid.
Sámi giellaguovddážat leat áidnalunddot ásahusat, main lea dehálaš rolla servodagas. Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporttas boahtá ovdan makkár mearkkašupmi sámi ásahusain, nugo sámi giellaguovddážiin, lea leamaš sámegillii. Ovtta čilgehusas boahtá ovdan ahte ovtta bearrašii leat institušuvnnat leamaš áibbas dárbbašlaččat váldimis giela ruovttoluotta. Institušuvnnaid doarjaga ja veahki haga ii livčče leamaš vejolaš váldit giela ruovttoluotta. Sámediggeráđđi doarju maiddái Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna ávžžuhusa addit giellaguovddážiidda čielga ovddasvástádusa ja doarvái ruhtadeami fállat giellakurssaid rávisolbmuide, ja doaibmat resursan mánáidgárddiide ja skuvllaide.
Sámedikki strategiijas sámi giellaguovddážiid várás lea leamaš dehálaš defineret giellaguovddážiid váldodoaimmaid ja rolla servodagas. Sámi giellaguovddážat galget seailluhit ja ovddidit sámegielaid ja bargat dan ala ahte eanebut ohppet ja geavahit sámegiela. Dat mearkkaša lágidit giellakurssaid ja giellaarenaid. Giellaguovddážat sáhttet maiddái bargat báikkálaččat heivehuvvon doaimmaiguin mat dagahit ahte sámegielat seilot ja ovddiduvvojit. Sámegielaid seailluheapmi ja ovddideapmi galgá leat guovddáš oassi sin servodatdoaimmas, gos giellamáhttu fievrreduvvo buolvvas bulvii, ja gos sámegiella gullo ja oidno beaivválaččat.
Sámedikkis lea ovddasvástádus doarjut giellaguovddážiid gelbbolašvuođaloktema, nu ahte dii sáhttibehtet čađahit bargguideattet buoremus vuogi mielde. Mii leat oaidnán ahte lea dárbu loktet sámi giellaguovddážiid fágalaš gelbbolašvuođa, ja danne lea Sámedikkis mihttomearrin láhčit dili vai giellaguovddážiid bargit ožžot vejolašvuođa loktet gelbbolašvuođa. Mii oaidnit maiddái ahte giellaguovddážat háliidit eanet ovttasbargat rájiid rastá, ja mii doarjut dakkár ovttasbarggu. Mii háliidit nannet giellaguovddážiid ja eará sámi ásahusaid ovttasbarggu, vai giellageavaheddjiide šaddá álkit oažžut daid bálvalusaid ja dan oahpahusa maid sii dárbbašit ja háliidit.
Lea stuora dárbu ásahit eanet giellaguovddážiid báikkiide gos odne eai gávdno giellaguovddážat. Danne lea Sámediggi juolludan liigeruđaid doarjut ođđa giellaguovddážiid ásaheami, vai eanet sámi giellageavaheaddjit besset giellaoahpahussii ja giellaarenaide. Odne leat 4 giellaguovddáža mat ožžot doarjaga giellaguovddážiid ásahanmuttus, ja mii diehtit ahte leat eambbogat geat háliidit ásahit giellaguovddážiid. Sámediggi háliida maiddái doarjut giellaguovddážiid mat juo leat ásahuvvon, vai dat sáhttet viiddidit doaibmaguovlluset ja olahit vel eanet giellageavaheddjiide ja báikegottiide. Dát lea ávžžuhus didjiide ásahuvvon giellaguovddážiidda.
Seammás lea dehálaš ipmirdit ahte ii leat doarvái ahte leat eanet giellaguovddážat - mii fertet maid fuolahit ahte giellaguovddážiin leat buorit rámmaeavttut doaimmahit bargguset ceavzilis vuogi mielde. Danne mii áigut ain bargat dan ala ahte sihkkarastit eanet ruhtadeami, eanet bissovaš virggiid ja čađat buoridit ovttasbarggu gaskkal Sámedikki ja giellaguovddážiid.
Sámediggeráđi mihttu lea ahte sii geat máhttet sámegiela ožžot vejolašvuođa ovdánahttit gielaset viidáseappot, ja sii geat háliidit oahppat sámegiela, galget oažžut nu buori vuolggasaji go vejolaš dan dahkat. Dán giellaguovddášdeaivvadeamis lea okta fáttáin maid giellaguovddážat sáhttet bargat vai lihkosnuvvet vel eambbo sámegiela seailluheamis ja nannemis. Mun dieđán ahte dis giellaguovddážiin lea ollu máhttu ja vásáhusat das movt mii sáhttit nannet sámegiela, ja mun sávan ahte dán jagi giellaguovddášdeaivvadeapmi addá didjiide eanet movtta ja inspirašuvnna joatkit dáinna dehálaš bargguin. Joavkodigaštallamiid bokte odne ja ihttin sávašin ahte dii ovttas sáhttibehtet movttiidahttit nubbi nuppi ja oahppat nubbi nuppis, vai mii ovttas sáhtášeimmet váikkuhit dasa ahte giellaguovddážat šaddet vel nannoseabbon ja beaktileabbon.
Giitu dan buori barggu ovddas maid dii dahkabehtet, ja dan barggu ovddas maid mii ovttas galgat čađahit boahtteáiggis. Mii fertet fárrolaga ain nannet sámegielaid.
Giitu.