Silje Karine Muotka Árvu/Sámediggi

Deaivvadit nuoraiguin geat rahčet idealismmain boahtteáiggi ovddas  lea nana vásáhus. Mun bessen dearvvahit Natur og ungdom searvvi sin jahkečoahkkimis Fredrikstadas, ja giitit dan barggu ovddas maid sii leat bargan go leat bealuštan sihke luonddu ja min, go  olmmošvuoigatvuođaáŋggirdeaddjin leat bargan luonddu, min riektestáhta ja álgoálbmotvuoigatvuođaid ovddas.

Čoahkkinjođiheaddji, leago vejolaš vuoiggalaččat vuhtiiváldit buohkaid dárbbuid ja beroštumiid go máilmmis dađistaga ihtet eanet ja eanet hástaleaddji globála roasut, ja go vearrivuohta lea juo menddo stuoris hearkkimus olbmuid hárrái? Dát guoská sihke nealgái, sođiide ja ekonomalaš bonjuvuođaide.

Sámediggi diehtá ahte máilbmi ferte nuppástuhttit energiijavuogádagaid, fossiila gálduin ođasmahtti gálduide. Maiddái sápmelaččat beroštit das ahte máilmmiviidosaš liegganeapmi ráddjejuvvo eanemusat 1,5 grádii, mii lea dat mihttomearri mii lea Pariisa-šiehtadusas. Mii buohkat diehtit ahte sámi kultuvra ja ealáhusat dárbbašit nu unnán dálkkádatrievdamiid go vejolaš. Ekstrema dálkkit ja dat go dálkkit rievddadit, temperaturloktaneapmi ja rievdadusat luonddus buktet dál juo hástalusaid midjiide.

Areálasisabahkkemat leat máŋggaláganat ja daid ákkastallamat lea iešguđetláganat, earret eará ákkastallet dálkkádatrievdamiiguin ja energiijahuksendárbbuiguin. Mii fertet doaivut ahte Fovse-ášši rahpá buohkaid čalmmiid ja gállá bálgáid dasa mo sámi leahkin ja geavaheapmi vuhtiiváldojuvvo areálaplánabargguin ja industriijahuksenprošeavttain. Ráđđehus ii oro váldán dán ollásit vuhtii. Borgemánus mearridii ráđđehus ahte Muolkkut galgá elektrifiserejuvvot, mii eaktuda ahte boazodoalloguovlluide Finnmárkkus, gos lea eanemus deaddu sisabahkkemiid ektui, huksejuvvojit hirbmat ollu el-fápmorusttegat. Ovdal juovllaid ovddidii ráđđehus boazodoalu ja energiijahuksema doaibmaplána. Goappaš mearrádusat dahkkojuvvojedje Sámedikki konsultašuvnnaid haga. Doaibmabidjopáhka hárrái lea čielggas ahte mii searvat nu ollu go sáhttit vai šattaše buoremus vejolaš čovdosat doaibmabidjopáhkas, mas máŋga departemeanta dieđihit máŋggaid proseassaid birra mat gusket boazodollui.

Čoahkkinjođiheaddji, mii livččiimet háliidan ovdanbuktit geahčastaga proseassas mii guoská dán doaibmaplánii, muhto mii eat leat oaidnán dan eará go preassadieđáhusas, nu ahte mis eai leat eanet dieđut dál. Mii diehtit ahte muhtun doaibmabijut leat buorit, muhto lea liikká mearkkašahtti ahte stáhta háhka ollu gelbbolašvuođa ja návccaid ieš, muhto ealáhusat ja Sámediggi eai oaččo seamma kapasitehtalassáneami áimmahuššat dákkár áššiid.

Mii oaidnit ahte buot ođđa prošeavttat mat leat ohcan ásaheami go NVE rabai vejolašvuođa ovdagihtii dieđihit energiijadoaibmabijuid, buktet stuora balu vuoigatvuođalaččaide. Sámediggeráđđi lea deaivvadan NVE:in ja Statnettain ja lea muitalan dán balu sidjiide. Nu go lehpet gullan de lea Porsáŋggu gielddastivra mearridan guorahallat bieggafápmoindustriija ásaheami Skuohttanjárgii, muhto Láhpi gielda lea mearridan ahte sii eai háliit bieggafápmoindustriija Sivjui.

Sámediggi lea easká lágidan seminára kapasitehta huksema birra boazodoalus konsultašuvnnaid olis, justa dáid dieđihuvvon bieggafápmoprošeavttaid dihte. Seminárii bohte ollu olbmot, ja lea dehálaš ahte vuoigatvuođalaččat dovdet ođđa konsultašuvdnalága ja ahte dat lea juoga man birra mii juohkit dieđuid.

Ekologiija ráddje ekonomalaš stuorruma - agálaš lassáneapmi ii leat vejolaš. Mearrádusat mat gusket lundui, máŋggabealatvuhtii ja dálkkádahkii eai sáhte dahkkot dušše ekonomalaš beliide buorrin. Luonddus lea stuorit árvu go ruđain danne go luondu lea vuođđun buot eallimii, maiddái min. Jus mii áimmahuššat luonddu, de luondu áimmahuššá min.

Eat sáhte hukset ruoná molsuma man boađus lea olmmošvuoigatvuođarihkkun. Mii fertet fárrolaga dárkilit jurddašit masa atnit min ráddjejuvvon resurssaid; maiddái fápmu lea ráddjejuvvon resursa. Ja mii fertet nákcet guhkás geahččat. Mii fertet oažžut vejolašvuođa aktiivvalaččat searvat mearrádusaide, dát mearrádusat eai sáhtte dahkkot min haga.

Čoahkkinjođiheaddji, ođđa earredieđáhus ”Folk, fisk og fellesskap – en kvotemelding for forutsigbarhet og rettferdig fordeling” almmuhuvvui ođđajagemánus. Ovdagihtii ledje vuordámušat stuorrát, muhto radikála rievdadusat eai ovdanbuktojuvvon, muhto lei baicca lávki dan guvlui ahte heaittihit muhtun doaimmaid maid Solberg-ráđđehus álggahii.

Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámiid guovdu álgoálbmogin, bidjet duohta boađusovddasvástádusa stáhtii mearrasámi kultuvrra viidásetfievrrideami hárrái. Árbevirolaš mearrasámi bivdofatnasat, eanas unnit fatnasat, leat mearrasámi kultuvrra váibmun, ja unnimus fatnasiid beroštumit berrejit oktiivástidit sámi guovlluid guolásteddjiid ja álbmoga beroštumiiguin.

Earredieđáhusas leat máŋggat buorit doaibmabijut, muhto maiddái gažaldagat main ii leat vástádus. Ođđasit ásahit trålaráidalasa mas lea dynámalaš juogadančoavddus, livččii buorre giddejuvvon joavkku bivdofatnasiidda, go dat sihkkarasttášii dorskehivvodaga sidjiide, erenoamážit áigodagain go lea unnán dorski. Dat ahte rabas joavkku hivvodat biddjojuvvo várrejupmin mii váldojuvvo bajimuččas lea buorre riddofatnasiidda. Eaktun lea ahte gávpejohtu lea doarvái stuoris.

Dálkkádat ii leat bálljo namuhuvvon dieđáhusas. Dál ožžot stuorámus fatnasat CO2-buhtadusa, mii ii leat mielde geahpideame nuoskideame guolástusain. Sámediggi oaivvilda ahte berre ásahit CO2-divvaga bivdofatnasiidda, mii bálkkáša dálkkádatustitlaš láhttema ja mas ođđasit juohkin lea buorrin unnimus bivdofatnasiidda.

Obbalaččat mielddisbuktá dieđáhus muhtun dehálaš lávkkiid rivttes guvlui, muhto dat ii čoavdde váldováttisvuođa, mii lea mearrasámi guolástusvuoigatvuođaid láhkavuođusteapmi. Dán lea Sámediggi ohcalan máŋgii, ja mii áigut meannudit dan fas dán vahku dievasčoahkkimis Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raportta čuovvoleamis.


Mii guoská ID-earreortnegii, de lea buorre ahte ráđđehus lea evttohan ortnega man sáhttá fas rievdadit dakkárin go álgoálggus lei, muhto dat dieđusge ii leat loahpalaš čoavddus oažžun dihte buot fas dakkárin go lei. Praktihkas struktureren ii rievdaduvvo, ja guolleearit bissot geavatlaččat gálvun fatnasiid oastima ja vuovdima bokte.

Ii goassige leat dahkkon doarvái dan ovdii ahte njulget dan vearrivuođa mii dahkkoi unnimus fatnasiid vuostá dorskebivddu giddema olis birrasii 1990-logus, ja dan lea dán earredieđáhusa vuođul ain vejolaš dahkat. 

Čoahkkinjođiheaddji, mii fertet árjjalaččat bargat earredieđáhusain Stuoradikki ektui, ja lea hoahppu. Mii leat searvan gulaskuddamii mii čađahuvvui, muhto Stuoradikki joavkkut mearridit iežaset dieđáhusárvalusaid dáid beivviid. 

Mii leat várra buohkat oaidnán ahte Bådåddjo eurohpálaš oaivegávpogin lea rahppojuvvon. Olbmot reagerejedje go Ella Marie Hætta Isaksen rabai iežas jáhka mas čuoččui THIS IS SAMI LAND. Dan maŋŋel leat stuora digaštallamat leamaš ášši birra almmolašvuođas.

Rahpandoaluid olis bessen fárrolaga boradit sámi váhnemiiguin Bådådjos. Sii muitaledje ahte daid sámi fálaldagaid gaskkas maid sin mánát ožžot, leat stuora erohusat. Bådådjos ássi sámi mánát duhtavaččat stoagadedje unnabiillažiiguin ja juhke appelsiidnajuhkosa. 

Mun ollu smiehtan movt sidjiide lea gullat dáid digaštallamiid mat čuožžiledje rahpandoaluid maŋŋá. Mun oaivvildan ahte mii leat oaidnán dan ovdal, dakkár digaštallamat leat leamaš Romssas ja Álttás. Sáhttá leat bávččas oaidnit ja gullat digaštallamiid, muhto dábálaččat daid maŋŋá áššit rivdet buori guvlui. Liikká lean fuolas dan vuoiŋŋa geažil maid dál oaidnit digaštallamiin Kárášjoga ášši olis. Presideantan háliidán ávžžuhit buohkaid áššálaččat digáštallat ja ahte eat bija earáide oaiviliid mat sis eai leat. Leat duohta sierramielalašvuohta, ja galgá dieđusge lohpi digáštallat buoht ášiid ja mearráduisaid. 

Mun gáfestallen Bådådjo sátnejođiheddjiin ja moai ságastalaime Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raportta birra. Bådåddjo soaitá válljet dahkat seammá go Romsa, mii juo lea álggahan sierra barggu raporttain. Mii han ávžžuhit nu oallugiid go vejolaš dahkat dan. Geahčadit raportta ja bargat doaibmabijuiguin ja gažaldagaiguin mat raporttas ovddiduvvojit.

Čoahkkinjođiheaddji, dan bessen maid ávžžuhit buot gielddaid dahkat, dál go gieskat dollen sáhkavuoru KS bajimus orgánii, Landstinget.

Mii diehtit ahte gielddain leat hástalusat, ja ahte gielddaide gos leat ollu sámi ássit lea álkibut fállat sámi bálvalusaid go gielddaide gos leat unnán sámi ássit. Muhto, čoahkkinjođiheaddji, maiddái gielddat gos sámit leat eanetlogus dieđihit ahte oahpaheaddjit váilot, ja dat lea duođalaš. Lea mearrideaddji dehálaš ahte gielddain lea buorre gelbbolašvuohta sámegiel gáiddusoahpahusas. KS lea dehálaš ovttasbargoguoibmin Sámediggái, ja dat ovdánahttinfierpmádat mii hálddašansuohkaniin lea KS siskkobealde, lea okta dain áššiin maiguin mii áŋgiruššat, ja maid mun sávan sáhttit dahkat ahte mii ovttas gávdnat daid buoremus čovdosiid vai sáhttit struktuvrralaččat bargat sámegielat bargiid oččodemiin ja eará dehálaš áššiid čoavdimiin guhkit áiggi perspektiivvas.

Sihke Sámedikkis ja gielddain leat vuordámušat ráđđehussii dán suorggis. Mii leat ovddidan dárbbu dasa ahte doarjja sámi giellahálddašanguovlluide ja gelbbolašvuohta sámi áššiin ferte lasihuvvot. Mun dieđán ahte dán gažaldagas maiddái berošta KS ja sii leat easkabáliid almmuhan raportta “Merkostnader til ivaretakelse av tospråklighet i forvaltningsområdet for samisk språk” man Senter for Økonomisk Forskning lea čállán. Doppe boahtá ovdan ahte suohkaniin leat stuorra golut mat eai gokčojuvvo. Sámediggeráđđi háliida deaivvadit buot hálddašanguovllu gielddaiguin – KS sámi fierpmádagain – dán mánu loahpas, digaštallan dihte doarjjaortnega hálddašanguovllu várás ja sámegielat bálvalusaid ruhtadeami, ja mun sávan ahte sáhttit máhccat dievasčoahkkimii čuovvulemiin, boahtte jagi bušeahttaárvalusas.

Mis lea unnán bargguhisvuohta Norggas, ja sámegielat kandidáhtat leat bivnnuhat ollu iešguđet virggiide. Danne ferte geahčadit siskkáldas gelbbolašvuođahuksema, iige dušše rehkenastit olgguldasat viežžat gelbbolašvuođa. Ollu gielddain sámegiela hálddašanguovllus leat ortnegat main gieldda bargit ožžot virgelobi lohkat sámegiela. Mun oaivvildan ahte sihke gielddalaš suorggit, ja eará almmolaš suorggit, fertejit geahčadit dakkár ortnegiid. Jus muhtun suohkan bidjá mihttomeari ahte 5 bargi galget čađahit álgokurssa ovtta jagis, de leat maŋŋá 5 jagi 25 bargi geain lea sámegiela vuođđomáhttu. Gáivuona suohkanis ožžot buot suohkanbargit virgelobi bálkkáin jus áigot sámegiela lohkat. Váhnemat geain leat mánát sámegielat mánáidgárddis dahje geain lea sámegielaoahpahus skuvllas, dahje oamehaččat demensapasiettaide ožžot kursadoarjaga oahppan dihte sámegiela.     

Mis lea sátnevájas ahte "doppe gos buohkat háliidit stuorrán, ii hálit oktage suhkat fatnasa”. Sámi vuoigatvuođalaččaid ii sáhte guođđit alcceseaset. Olmmošvuoigatvuođat gustojit maid gielddaide, ja mii fertet geavahit daid reaidduid mat mis leat eastadan dihtii ođđa Fovse-áššiid. Gielddat sáhttet veahkehit hehttet dan jus čuvvot plánaproseassaid ja geavahit konsultašuvdnalága buori láhkai. Háliidan muittuhit ahte Fovse-ášši ii livčče dárbbašan dáhpáhuvvat, danin go gávdnui eará plána mo sáhtii bieggaturbinaid bidjat, mii ii livčče lean seamma stuorra hehttehussan boazodollui. Buriin proseassaiguin lea vejolaš ollu áššiid čoavdit.

Čoahkkinjođiheaddji, maiddái riikkaidgaskasaš bargu, lea suorgi gos gáibiduvvo áŋgiruššan. Maŋimuš jagiid lea Sámediggi vásihan ahte riikkaidgaskasaš arenain lea álgoálbmogiid, minoritehtaid ja báikkálaš servodagaid gaskasaš dáistaleapmi lassánan. Dát dáhpáhuvvá máŋgga mekanismmas ja deaivvadanbáikkis mat leat ráhkaduvvon suodjalit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid. Muhtun stáhtat bidjet dihtomielalaččat ovttaláganvuođamearkkaid dáid joavkkuid gaskii vai álgoálbmogiid vuoigatvuođat geahppánit dahje jávket. Sámedikki mielas lea unohas ovdáneapmi seaguhit oktii álgoálbmogiid, minoritehtaid ja báikegottiid.

Dán beasaimet váldit ovdan čoahkkimis Romssas olgoriikkaministariin Arctic Frontiers oktavuođas, gos maiddái davviriikkalaš sámekonvenšuvdna lei dakkár fáddá mii loktejuvvui. Ruošša beale sápmelaččaid dilli lei maiddái fáddán dán čoahkkimis ja boahttevaš riikkaoahppaladdan maid Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanisma (EMRIP) galgá čađahit dáppe Norgga bealde.  

Olgoriikaministtar muitalii ahte Gielda- ja guovlodepartemeanta áigu eanet bargat davviguovlopolitihkain. Oktasaš čoahkkimis davviguovlluid fylkkagielddaiguin ovddidii Sámediggi ahte lea dehálaš hukset luohttámuša davvin álbmotválljen dási ja álbmoga gaskka sihkkarastin dihtii buori ovdáneami midjiide buohkaide.  

Davviriikkalaš ministtarráđđi lea dakkár arena maid Sámediggi ferte vuoruhit badjelii dál go Árktalaš ráđđái lea maid čuohcan álbmotrievtti rihkkuma márran Ukrainai. Dát seamma nai báidná Barentsovttasbarggu. Davviriikkalaš ráđi čoahkkimis Oslos váldui ovdan bargu duohtavuođa- ja soabadankommišuvnnaiguin Norgga, Ruoŧa ja Suoma bealde. Ovddeš kommišuvdnajođiheaddji Dagfinn Høybråten doalai sáhkavuoru Čálgolávdegoddái das man dehálaš lea ahte Davviriikkalaš ráđđi organisere oktasaš barggu kommišuvdnaraporttaiguin.

Lea hui olu digaštallan das movt dearvvašvuođabálvalus davvin galgá organiserejuvvot. Sámediggeráđđi lea váldán oktavuođa Finnmárkku buohcciviesu stivrrain ja várren sin čuozahusaid birra jus heaittihit beaivekirurgiija Álttás. Áltái galggašii baicce hukset kirurgalaš fálaldaga. Gulaskuddamis maid Helse Nord dál lea sádden boahtteáiggi struktuvrra ja bargojuogu birra áigu Sámediggeráđđi ákkastallat DPS:id bisuhit Deanus ja Davvi-Romssas, ja beaivekirurgiija bisuhit Álttás. Mii vuordit maiddái proseassa mii boahtá maŋŋá nannen dihtii sámi spesialistadearvvašvuođabálvalusa, ja vejolaččat loahpas fuolahit rievttes organisatoralaš sajusteami Sámi klinihkkii.

Min álbmotbeaivi lea maid čađahuvvon dan rájes go mii maŋimuš háve deaivvadeimmet. Lea álo illudahtti ávvudit dán beaivvi, ja dat lea duođaid mánáid beaivi. Mun illudan ollu buriid ođđasiiguin ja fiinna ávvodoaluiguin miehtá Sámi. Munnje lei hui gelddolaš go unna ukrainalaš Katarina juoiggai Álttá suohkana ja Álttá giellaguovddáža oktasaš čalmmustahttimis. Son lea vázzán kulturskuvlla ja oahppan juoigat, ja mu mielas lei erenoamáš buorre vásihit dan.  

Čoahkkinjođiheaddji, mun vuorddán mielas šiehtadallamiid mat čađahuvvojit dán vahku, dan stuorámus historjjálaš áššis Sámedikki historjjás. In áiggo čiegadit, ahte áššiid árvalusaid ráhkadeapmi lea gáibidan ollu visot min organisašuvnnas. Lea illudahtti go bohte olles 86 gulaskuddanvástádusa raportii - ja lea dehálaš ahte mii gullat daid ja geavahit daid mearrádusbarggus.