Sárdni seminára «Báikkálaš hálddašeapmi Deanus» oktavuođas

Sámediggeráđđi Jon-Christer Mudenia rabai seminára «Báikkálaš hálddašeapmi Deanus» Njuorggámis golggotmánu 28. b. 2025. 

Dá lea sárdni: 

Bures boahtin Sámedikki seminárii “Oktasaš Deanu hálddašeapmi – ohcamin oktasačča”!

Mun lean ođđa Sámediggeráđđelahttun Jon-Christer Mudenia, ja lean Deanus - Gárdagis eret. Ii nu guhkkin dás eret. Lean ieš bajásšaddan dáppe Deanuleagis, ja mu mánnávuohta lea garrasit čadnon luossabivdui deanus. Muittán mánnán de láviimet mánnáčora johtit sihke deatnugáttis ja oalgejogain šlivggut ja gilvalit geat godde eanemus guliid ja stuorámus guliid. Ovtta mu buoremus muittuin, mii árvideames lea oahpes ášši máŋgasiin dáppe, lea bajásšaddat deanufatnasis. Áhčči lei ja lea áŋgiris luossabivdi ja lávi mu váldit mielde fatnasii luosa bivdit. Lávejin mánnán čohkkát ovdaskohtas tiimmuid mielde ja geahčadit ja čuovvut mielde mii geavvá birra. Ferten gal dovddastit ahte ii mus álohii lean miella fatnasis čohkkát tiimmuid miel, muhto áhčči máhti mu dalle siektit njálgáin. Dalle lávii fas miella čohkkát fatnasis vaikke ija. Dan áigge lei valjis bivdit Sieddájohguoikkas, Deanušalddis, ja lei ollu maid oaidnit. Fatnasat ja gáddebivdit lei valji mu mánnávuođas. Diehttalas geavai maid nu ahte mánnán ii nagodan gohccit olles bivdinmátkkis ja dalle lei fiinna snahppot fatnasis oađđinseahkas. Go olmmoš morihii gaskkaneaset, de lei dábálaš ahte fatnasii sáhti ihttit gudjorat, dittit, luosjuolggit ja luosat. Das bođii mo luossajohtu deaivvai leat go bivdi. Mun oasálasttán otne dáppe dego áŋgiris guldaleaddjin, ja illudan gullat ságastallamiid čatnon otná ovdanbuktimii. 

Seminára vuolggasadji lea ahte, Norggabeale Sámediggi dievasčoahkkin, lea mearridan ásahit “Deanočázadaga báikkálaš hálddašanmodeallat”- prošeavtta, man ulbmil lea čielggadit vejolaš málliid mo sáhttit báikkálaččat, ollislaččat ja rájáidrasttideaddji hálddašeami Deanočázadagas doaimmahit. 

Prošeavtta duogáš lea Sámediggi dieđáhus Diddi, luosjuolgi, goadjin ja duovvi jagis 2021 luossahálddašeamis jogain ja mearain, man Sámediggeráđđi lea mearridan joatkit Mánočalbmi julggaštusas. Bargu vuođđun lea maiddai Norgga Duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna raporta, mas gieđahallojuvvo Deanu bivdu ja sámekultuvrra sierra kapihttalis.

Prošeavtta oktavuođas tiŋgui Sámediggi vuođđočielggadeami Arvil:s. Ja Arvila čielggadeamit almmuhuvvui raportahámis dál cuoŋománus. Raporttas suokkarduvvo vejolaš vugiid mo lasihit báikkálaš hálddašeami Deanočázadagas.

Nu go mii beassat gullat Arvila ovdanbuktimis odne, de čujuha raporta ahte lea stuora geavatkeahtes vejolašvuohta ovttasbargat Deanočázádaga hálddašeamis riikkarájiid rastá.

Dálá lágaid ja šiehtadusaid vuođul lea mealgat stuorát vejolašvuohta váikkuhit go dan maid otne dahkkojuvvo. Raporta čujuha ahte báikegottiid cealkámušat, numo hálddašangažaldagat ja riektegažaldagat váldojuvvojit vuostá, muhto raporttas boahtá ovdan ahte dain hárve lea dadjamuš eisseválddiid mearrádusaide ja bohtosiidda.

Sámediggi vuolggasadji lea ahte nannet báikegottiid ja riekteguddiid jiena Deanučázádaga hálddašeamis. Deanočázádat ii leat dušše luondduriggodat, muhto

eallinsuotna guovllu birgejumis, eallinvuogis ja kultuvrras. Sámediggeráđđi háliida hálddašanmálliid mat eanet árvvusatnet vuoigatvuođaguddiid, ja deattuhit ja árvvus atnet báikegottiid gelbbolašvuođa ja árbevirolaš- ja eamitálbmogamáhtu.

Mii diehtit ahte otne lea váttis dilli Deanus,mii váikkuha olbmuid ja bearrašiid, giela ja kultuvrra. Dan olis háliida Sámediggi ovddidit ja buoridit dan oktasaš hálddašeami Deanučázádagas. Muhto dan eat nagot okto, ja dárbbašat buriid báikkálaš máhcahemiid.

Vuoigatvuođat lea báikkálaš dásis ja Sámediggi háliida veahkehit gávdnat buori čovdosii, lágidit deaivvadanarena, buoridan dihtii gulahallama nu ahte buorre oktavuohta jotko.

Mun lean nu giitevaš ahte dii lehpet boahtán deike ja searvabehtet seminárii, mii lea oassi dán proseassas. Dát guokte beaivvi eai leat doarvái čoavdit otná hástalusaid ja dálá váttis dili, muhto go mun geahčan didjiide geat lehpet dál dáppe, de lea mus jáhkku ja doaivva ahte dán guokte beaivvi miel, de sáhttit lávket dehálaš lávkkiid rivttes guvlui. Háliidan loahpas giitit suomabeale Sámediggi ovttasbarggu ovddas, ja Kati ja Piia, Arvil:s geat leaba veahkehan min lágidit dán seminára ja geat láidesteaba ságastallama dán guokte beaivvi.

Giitu mu oasis!

Juogadanboalut