Sámediggi bivddii UiT hábmet ođasmahttojuvvon máhttovuođu mearrasámi guolástanvuoigatvuođaid birra, oassin sámediggeráđi ulbmilis sihkkarastit vuoigatvuođa mariidna resurssaide árbevirolaš sámi guovlluin lága rievdadeami bokte. Raportta leaba Juridihkalaš fakultehta professor Irene Dahl ja vuosttašamanueansa Endalew Lijalem Enyew čállán, ja dat lea dál almmuhuvvon.
Loga raportta: Sjøsamenes rettigheter til fiske i det tradisjonelle samiske bosettingsområdet: En sammenstilling av det eksisterende kunnskapsgrunnlaget
Jon-Christer Mudenia
Árvu/Sámediggi
– Raporta addá čielga juridihkalaš vuođu nannet mearrasámi vuoigatvuođaid. Mii áigut dan aktiivvalaččat atnit go gulahallat ráđđehusain ja Stuoradikkiin, sihkkarastin dihte ahte guolástanvuoigatvuohta nannejuvvo lágas ja ahte mielmearrideapmi nanosmahttojuvvo, dadjá sámediggeráđđi Jon Christer Mudenia.
Váldogávdnosat
Raporttas čuožžu ahte Norggas leat sihke álbmotrievttálaš ja olmmošrievttálaš vuoigatvuođat mat fertejit čuovvuluvvot lágas. Dálá njuolggadusat eai doarvái suodjal mearrasámi kultuvrra ja eallinvuođu. Riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođanorpmat suodjalit álgoálbmogiid iešmearrideami, kultuvrralaš integritehta, oamastanvuoigatvuođa ja konsultašuvdna- ja oassálastinvuoigatvuođa, ja maiddái friija ja dieđihuvvon miehtama prinsihpa (FPIC). Dát norpmat gusket maiddái mearrasápmelaččaid vuoigatvuhtii guolástit mariidna guovlluin.
Mearrariekti ii leat hehttehus
Raporta čájeha ahte mearrariekti (UNCLOS) ii ráddje Norgga vejolašvuođa ollašuhttit dáid geatnegasvuođaid. Mearrariekti baicca addá Norgii rievtti ollásit ráđđet siskkit mearraguovlluin ja addá vejolašvuođa ásahit bivdinguovlluid dušše mearrasápmelaččaid váste, vuoruhit sin vuoigatvuođaid ja reguleret čađajohtima nu guhká go dat dáhpáhuvvá riikkaidgaskasaš njuolggadusaid rámmaid siskkobealde. Dutkit ávžžuhit integrerejuvvon lahkoneami, mas olmmošvuoigatvuođat stivrejit movt mearrarievttálaš njuolggadusat dulkojuvvojit.
Fovse-ášši addá guolástanvuoigatvuođaide ođđa vuoimmi
Raporta čujuha Alimusrievtti dupmui Fovse-áššis (2021), mas celkojuvvui ahte boazosápmelaččaid vuoigatvuohta doaimmahit iežaset kultuvrra rihkkojuvvo SP 27. artihkkala vuođul. Dutkit oaivvildit ahte duomus lea mearkkašahtti sirdinárvu mearrasámi vuoigatvuođaide: Sisabahkkemat mat oktiibuot mearkkašahtti láhkai čuhcet vejolašvuhtii doaimmahit mearrasámi kultuvrra, nugo reguleremat, earrevuogádagat dahje industriijalaš sisabahkkemat vuonain, sáhttet mielddisbuktit olmmošvuoigatvuođaid rihkkuma.
Ávžžuhuvvon doaibmabijut:
- Guolástanvuoigatvuođa ja báikki olbmuid vuotnarievtti lágas nannen
- Mielmearrideami nanosmahttin regionála orgána bokte mas lea duohta mearridanváldi
- Mearrasámi organisašuvnnaid, nugo Bivddu, konsultašuvdnavuoigatvuođa viiddideapmi
- Eriid dáfus eambbo einnostahttivuohta vai báikedoalu vuođđu sihkkarastojuvvo
- Gáibádus guorahallat sisabahkkemiid váikkuhusaid vuonain ja riddoavádagain, ja maiddái daid kumulatiiva váikkuhusaid – ovdamearkka dihte ruvkedoaimmain mearrabotnis ja ruvkebázahusaid luoitimis merrii (nugo Riehpovuonas)
- Mearrarievtti dulkon olmmošvuoigatvuođaid olis
– Mii sávvat ahte raportta gávdnosat ja ávžžuhusat šaddet dehálaš vuođđun Sámedikki ja ráđđehusa gaskasaš gulahallamii ja viidáset doaibmabijuide, maid ulbmil lea nannet mearrasámi guolástanvuoigatvuođaid ja mielmearrideami. Lea dehálaš ahte relevánta stáhtalaš orgánat váldet duođas dáid gávdnosiid ja ávžžuhusaid, muitaleaba raportta čállit Irene Dahl ja Endalew Lijalem Enyew.
– Raporta lea hui dehálaš Sámediggái mearrasámi vuoigatvuođaid nannema barggus. Háliidan giitit UiT dutkiid vuđolaš ja fágalaččat nanu barggu ovddas. Raporta addá midjiide nanu juridihkalaš vuođu ja dat šaddá guovddáš veahkkeneavvun viidáset barggus. Mii plánet digaštallat ávžžuhusaid sierra semináras guovvamánu ja njukčamánu molsašumis ja doppe bovdet ságastallamii, dadjá sámediggeráđđi Jon Christer Mudenia.