Viimmat rahppo Romssa Sámi Viessu

Badjel 30 jagi lea leamaš sáhkan man dárbbašlaš lea ásahit Sámi Viesu Romsii ja dál de viimmat ollašuvvagoahtá dát jurdda. Romssa suohkan, Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda ja Sámediggi leat mearridan ásahit oktasaš oasussearvvi Romssa Sámi Viessu/Samisk Hus Tromsø AS.    

Lea fylkkaráđđejođiheaddji Kristina Torbergsen (Bb), sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR)  ja  sátnejođiheaddji Gunnar Wilhelmsen (Bb) geat leat ovttas bargan ollašuhttit Sámi Viesu ásaheami, ja dál de viimmat rahpo dat Romssas.

Romssa Sámi Viessu dan oamastit Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda, Sámediggi ja Romssa suohkan. Oasuskapitála lea 1 miljon ruvnnu.

Dáid beivviid de dát golbma mearrideaddjiorgána meannudit Romssa Sámi Viessu/ Samisk Hus Tromsø AS ovttasbargošiehtadusa.   

Romssa Sámi Viessu šaddá sámi deaivvadanbáikin Romssas. Doppe galget doaimmahit ja ovdánahttit dáidda ja kulturárena mas lea čielga sámi profiila. Sámegiella, dáidda ja kultuvra šaddet dehálaš vásáhussan ja dán doaimma ovdánahttet boahttevaš buolvvaid dihte.  Dienas mii báhcá geavahuvvo fitnodaga váldomihttuid ektui. 

Njuolggadusaid vuođul de dát golbma eaiggáda válljejit guhtta stivralahttu, geain fas lea ovddasvástádussan virgádit beaivválaš jođiheaddji ja gávdnat vuogas báikki doibmii.

– Mii illudat dassái go Romssa sápmelaččat besset govket uvssa ja lávket Sámi vissui, dan maid leat gierdevaččat vuorddašan ollu, ollu jagiid. Mii leat fargga ollašuhttimin dán proseassa,  go lea leamaš buorre ovttasbargu fylkkagielddain ja suohkaniin. Mii illudat viidáset ovttasbargui, mas buohkat váikkuhit dasa ahte Sámi viessu šaddá dehálaš gávnnadanbáikin Romssas. Dál go šiehtadus lea dahkon, de lea báhcán dat deháleamos oassi- deavdit viesu sisdoaluin mii lea ávkin sámi álbmogiid, sihke dálá dilis ja maid boahttevaš buolvvaide, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

– Lea historjjálaš olahus Romssa suohkanii.  Sámi viessu lea dehálaš suohkanii, sihke sápmelaččaide, dáža ássiide ja maiddái gussiide geat bohtet sihke riikkas ja olgoriikkain. Dát šaddá fámolaš gávnnadanbáikin, gelbbolašvuođabádjin gos čalmmustahtto sámi kultuvra ja gelbbolašvuohta. Lea lunddolaš ahte sámi viesus lea gávpogis, go Romsa lea árktalaš oaivegávpot. Dát ásaheapmi šaddá nai dehálažžan viidát olggobeale suohkana rájiid, dadjá Romssa sátnejođiheaddji Gunnar Wilhelmsen.

– Romssa ja Finnmárkku fylkagielda háliida leat mielde ásaheamis sámi deaivvadanbáikkis, ja dása lea dárbu Davvi-Norgga stuorámus gávpogis. Lea dehálaš ahte mii áimmahuššat ja ovdánahttit sámegiela, kultuvrra ja eallinvuogi.  Sámi viesu ásaheapmi Romssas lea konkrehta doaibma ovttasbargošiehtadusas mii mis lea Sámedikkiin, mas mii dál oktasaččat ollašuhttit. Háliidan giitit sámediggeráđi ja sátnejođiheaddji buori ovttasbarggus. Dát mu illudahttá, ja illudan bargat viidáset dáinna, dadjá Kristina Torbergsen, Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda fylkkaráđđejođiheaddji.