Hans Ole Eira Árvu/Sametinget Leat njulgestage beare olu boraspiret, mii dagaha stuora vahága bohccuide. Geatki lea stuora bahádahkki ja dál leat dohkketmeahttun olu geatkkit. Rovdata čujuha ahte Norggas leat 2021:s gávdnan 60 geatkečivgajoavkku, njiedjan golmmain diimmá rájes, muhto goitge olu badjelis go našunála mihttu mii lea 39 vielppesjahkodatjoavkku jahkái.

Mus lea lagas gulahallan boazodoalloealáhusain ja dieđán maid ahte bohccot borrojit gonagasgoaskimiidda ja mearragoaskimiidda. Goaskimat sáhttet fallehit áldduid, čearpmahiid ja miesážiid. Guovžžat ja albasat maid spedjet bohccuid.

Olu boazoeaiggádat dovdet iežaset birgenlági mollaneame ja lea unnán maid sii sáhttet dahkat buoridan dihte dili. Stuoradikki mearriduvvon máddodat-loguin lea unnán dahkamuš. Vahátbáhčinlobi lea váttis oažžut, erenoamážit dasa mii guoská goaskimiidda orro beanta veadjemeahttun go gáibiduvvo ahte boazoeaiggát galgá sáhttit cuiget juste dan vearredahkki goaskimii. Eai gávdno makkárge doaibmabijut mat muddejit goaskinnáli, juoga mii dagaha ahte nálli oažžu stuorrut veaiddalasat.

Boazodoallu lea sierra eallinvuohki, mas badjeolbmot golahit olu áiggi bohccuideasetguin, gozihemiin, guođohemiin, johtimiin, mearkumiin ja nu ain. Badjeolbmot dahket olu eastadan dihte boazomassima boraspiriide. Badjeolbmot guođohit ealuideaset eanet ja dávjjit, erenoamážit giđđat guottetáigge. Lea váttis gávdnat rievttes vuogi, go ii háliit massit bohccuid boraspiriide, muhto álddut maid dárbbašit ráfi. Eará doaimmat leat maid geahččaluvvon, nugo gárdde siste guottehit ja johttit ealuin guovlluide gos eai leat nu olu boraspiret. Muhto, dát ii doala. Badjeolbmot vásihit ain ahte olu bohccot borrojit boraspiriide. Norgga boraspirepolitihkka buktá dorvvuhis dili, doaivvuhisvuođa ja stuora psyhkalaš dávgguid badjeolbmuide. Nu mot mun dovddan dán ealáhusa de dieđán ahte nuorat boazodoalus leat massigoahtán jáhku dasa ahte boazodoalus lea birgenláhki boahtteáiggis.    

Gieskat bođiimet diehtit boazodoalli dili birra Norlánddas, gii soaitá šaddat heaittihit doaimma. Stáhtahálddašeaddji lea sádden váruhusa ahte sii árvvoštallet heaittihit doaimma, ja dieinna lágiin maiddái dagahit boazodoalu lobiheapmin, go váldet guoskevaš olbmos eret siidaoasi. Sivvan dasa lea go badjeolbmos leat menddo unnán bohccot. Boazodoallolága mielde ferte siidaoassi heaittihuvvot jus boazolohku lea leamaš vuollel 50 vihtta jagi. Dát lea balddihahtti ovdamearka maid otnáš nationála boraspirepolitihkka sáhttá dagahit. Dát dilli ii leat vuoiggalaš badjeolbmuide, danne go lea stáhta mii vuolggasajis čađaha dakkár boraspirepolitihka mii dagaha stuorra vahágiid, ja seammás áitet bákkuin heaitit boazodoalu go boazolohku boahtá dihto dássái. Dat lea dego bahá gierdu mas ii leat vejolašvuohta beassat eret.

Otnáš boraspirehálddašeapmi ii dávis stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide, maid dáhpáhus Norlánddas čielgasit čájeha. Jos badjeolmmoš ferte stuorra boraspirevahágiid geažil heaittihit doaimmas, de lea dat su kulturbargorievtti biehttaleapmi. Mun áiggun deattuhit ahte ii leat dušše Bern-konvenšuvdna mas lea mearkkašupmi boraspirehálddašeamis, muhto maiddái álbmotrievttálaš mearrádusat álgoálbmotrievtti birra leat dehálaččat. ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (SP), maid Norga lea geatnegahtton čuovvut, lea heivehuvvon Norgga láhkii 1999 olmmošvuoigatvuođalága bokte. Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnnas daddjojuvvo ahte dain stáhtain gos leat minoritehtat, eai galgga biehttaluvvot bargamis ja ávkkástallamis iežaset kultuvrra ja osku.

Beaiveálgu-julggaštusa mielde mii lea Sámedikki ođđa ovttasbargojoavkku politihkalaš geađgejuolgi, de háliidat mii bargat boraspirenáliid unnidemiin nállemihtuid mielde, ja ahte guođohanealáhusaid árbevirolaš ja vásáhusvuđot máhttu galgá geavahuvvot boraspirehálddašeamis. Dasto áiggun mun maiddái bargat eastadeaddji doaibmabijuiguin vai vaháguvvan elliid sáhttá johtilit váldit, árjjalaččat olámuttu veahkkeneavvuiguin. 

Sámediggi lea máŋga jagi geahččalan rievdadahttit našunála boraspirepolitihka ja geahpedit boraspirenáliid, almmá áddejumi haga mearrideddjiid beales. Mii eat áiggo vuollánit. Mus lea stuorra jáhku dasa ahte ođđa álbmotválljejuvvonolbmot Stuorradikkis ja ráđđehusas árvvus anašedje árbevirolaš ja vásáhusvuđot máhtu mii earret eará lea boanddain ja badjeolbmuin, ja guldalivčče eanet guođohanealáhusaid. Hurdal-geađgejuolggi mielde galgá fievrriduvvot eanet restriktiiva boraspirepolitihkka. Dasa lea stuorra dárbu. Sámediggi áigu bovdet eiseválddiid ja boazodoalu čoahkkimiidda, gávdnan dihtii čovdosiid mat sáhttet jorgalahttit ovdáneami Norlánddas ja muđui riikkas, muđui lean mun oalle balus boazodoalu boahtteáiggi dihtii.