Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto. Árvu/Sametinget

Dál mii leat gullan ollu muitalusaid dáruiduhttinpolitihkas. Mii leat lohkan movt mearrasámiid garrasit dáruiduhtte, nu ahte sii masse kultuvrra ja rivttiid. Mii leat gullan movt lei sáddejuvvot internáhttaskuvllaide, ja movt lea vásihit cielaheami ja givssideami dan dihte go olmmoš lea sápmelaš.

Garra dáruiduhttin lea čuohcan olles álbmogii. Olggumus njárggas siskkimus gillái ii leat ii oktage sápmelaš geasa dáruiduhttin ii leat váikkuhan. Mearrediđolaš politihkain, maid báikkálaš dáruiduhttindáhttu bures doarjjui, nagodedje olbmuin rivvet giela, kultuvrra, identitehta, rivttiid, rámisvuođa, iešdovddu ja eallinmovtta.

Dál lea čielgasit dokumenterejuvvon ahte dát lea dáhpáhuvvan, ja ahte mii ain dál eallit dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaiguin. Seammás ain dáhpáhuvvá dáruiduhttin, nugo kommišuvdnajođiheaddji Dagfinn Høybråten dajai ovdanbuktimis, earret eará go sápmelaččat ain otná dan beaivvi vásihit sihke cielaheami ja vealaheami.

Mis dávjá jerret mii ferte dahkkojuvvot vai olahuvvošii soabadeapmi. Lea hui váttis vástidit oppalaččat, go soabadeapmi lea hirbmat persovnnalaš ášši. Dat guhte lea vásihan garra vearrivuođa, ferte ieš beassat vástidit sáhttá go son dohkkehit ovddešáiggi. Seammás lea unnán jáhkehahtti ahte soabadeapmi lea ovttabealat ášši. Ahte galgá dušše ándagassii addit.

Mun jurddašan ahte lea buorre álgu jus stuoraservodagas almmolaččat ja albma ládje dovddastit ahte dát lei áibbas surgadis dahkku. Jus mun lean gillán vearrivuođa, de munnje lea mávssolaš ahte earát vuhtiiváldet dan ahte dat lei surgadis vásáhus, mii ii goassege livččii galgan dáhpáhuvvat. Danne lea ándagassii átnun dehálaš.

Liikká ii leat doarvái dušše dovddastit dahje átnut ándagassii. Fertejit álggahuvvot doaibmabijut, earret eará vai mii sáhttit váldit ruovttoluotta dan maid leat massán. Ovdamearkka dihte leat mis oallugat massán kultuvrra dahje giela dáruiduhttima geažil. Mii fertet oažžut fálaldaga váldit ruovttoluotta daid jus mii háliidit dan. Stuoraservodat ferte fállat rámmaeavttuid ja resurssaid, vai miehtá Sámi lea dát vejolašvuohta.

Kommišuvdna evttoha máŋga miellagiddevaš doaibmabiju. Sámi álbmot dat ferte árvvoštallat sáhttet go dat doaibmabijut leat vuođđun soabadeapmái. Danne Sámediggi dál áigu geasi ja čavčča ságastallat raportta ja vejolaš soabadeami birra. Maid mii oaivvildit raportta birra? Čilge go dat dáruiduhttima riekta? Váilot go perspektiivvat? Lea go vejolaš soabadit? Makkár doaibmabijuid galgá de álggahit?

Mii háliidit viidát searvvahit olbmuid dán ságastallamii. Danne mii dál leat sádden raportta gulaskuddamii sámi servodahkii. Mii sávvat servviid, ásahusaid ja ovttaskas olbmuid máhcahit iežaset oaiviliid midjiide njuolgga. Dasa lassin mii áigut lágidit viiddis proseassa Sámedikkis, mas ulbmil lea olahit eanemus lági mielde ovttamielalašvuođa go Sámedikki dievasčoahkkin meannuda raportta.

Sámediggi lea mearridan ahte siskkáldas sámi soabadeapmi lea guovddáš oassi proseassas ovddas guvlui. Mii fertet atnit dan vejolašvuođa mii mis dál lea ovddidit sámi máŋggabealatvuođa ja oktavuođa. Sápmelaččain leat mealgat iešguđetlágan vásáhusat ja duogážat, ja ollu das vuolgá dáruiduhttinpolitihkas man mii buohkat leat vásihan ja mii lea oassin mis buohkain iešguđet ládje.

Sámediggeráđi oktan mihttomeriin lea ahte soabadandoaibmabijut fertejit nannet dásseárvvu sámiid gaskkas, vai buohkain leat seamma vejolašvuođat ja fálaldagat doaimmahit kultuvrraset. Mii álgit dainna ahte bovdet buohkaid searvat stuora siskkáldas duohtavuođa- ja soabadanságastallamii. Sáhttit go mii olahit soabadeami dáruiduhttima hárrái, ja mii fertešii dahkkojuvvot jus galgat dan dahkat?