Dearvvuođat Sámi girkolaš válgačoahkkimii

Sámediggeráđđi Berit Marie P. E. Eira oasálasttii Sámi girkolaš válgačoahkkimis Bådåddjos lávvordaga golggotmánu 28. beaivvi 2023 ja buvttii dearvvuođaid sámediggeráđis:

Buorre beaivvi. 

Mun lean sámediggeráđđi Juhána Biera Biret Márjá ja ovddastan Ávjovári Johttisápmelaččaid listu. Okta mu áššesurggiin sámediggeráđis lea girkolaš eallin.

Mun lean šaddan bajás boazodoalus, ja lean ain boazodoalus. Boazodoalus lea risttalašvuohta álo leamaš guovddážis.

Mun lean maid šaddan bajás risttalašvuođain, gos mu eadnerohkki ja áddjárohkki leigga guovddážis. Danin leage munnje erenomáš dehálaš ahte mii Sámedikkis maiddái fuolahit girkoeallima ja risttalašvuođa.

Álggos áiggun giitit bovdejumi ovddas. Lea hui mávssolaš bovdejuvvot din čoahkkimii. 

Mun illudan beassat leat din searvvis sámi girkolaš válgačoahkkimis, mii lea dehálaš čoahkkin sámi girkoeallimii, ja dieđusge maiddái buorre čoahkkananbáiki buohkaide midjiide geat gozihit mii sámi girkoeallimis dáhpáhuvvá. 

Dát čoahkkin maiddái lea mávssolaš vejolašvuohta hábmet sámi girkoeallima boahtteáiggi.

Geassemánu 1. beaivvi dán jagi almmuhii Duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna iežas raportta, mii lea vuođđun gieđahallat guhkesáiggi ja vuogádatlaš dáruiduhttinpolitihka, mii sakka lea čuohcan ja guođđán čiekŋalis háviid sámi álbmogii. 

Raporttas kommišuvdna fuomášuhttá man dehálaš lea dovddastit ahte Norga lea leamaš ja ain lea máŋggakultuvrralaš servodat, ja ahte dat ferte leat soabadeami vuođđun.

Seamma raporttas boahtá ovdan ahte Norgga girku lea dehálaš aktevra sámiid eallimis, ja das lea erenoamáš rolla kultuvrra ja giela saji dohkkeheamis dilálašvuođain main lea sáhka oskkus. 

Mii diehtit maiddái ahte girku historjjálaččat lea adnojuvvon dáruiduhttinpolitihka ovddideapmái ja hábmemii, ja ahte Girkus ja girkolaš oahpahusásahusain lea iešheanalaš rolla vássánáiggi gieđahallama proseassas, das ahte atnit muittus oskku ja vuoiŋŋalašvuođa sámi vuolggasajis. 

Mii diehtit bures ahte Girku lea bures jođus dáinna bargguin, ja illudan go oainnán ahte dán boađusin leat ollu váidudeaddji doaibmabijut, earret eará dat go biibbalteavsttat leat jorgaluvvon máŋgga sámegillii, ja maiddái go sámi šuokŋagirji lea jorgaluvvon. 

Dá leat dehálaš barggut maid mii atnit hui árvvus, ja mat leat ávkkálaččat ollu sámi girkostalliide.

Sámedikkis mii maiddái leat bures boahtán johtui soabadanbargguin, ja mii leat mannan čavčča gulaskuddan- ja cealkámušvuoruid maŋŋel válljen várret olles njukčamánu 2024 dievasčoahkkima dán bargui. 

Mun jáhkán min buohkaid nanusmuvvat dán proseassas, muhto seammás fertet ráhkkanit dasa ahte dá lea áddjás bargu, ja mii fertet veahážiid mielde bargat ovdal go áiggi vuollái oaidnit bohtosiid.

Mun jáhkán maiddái ahte dán barggu lea buoremus bargat searválaga. Ovttas mii leat gievrrat, ja ovttas mii doalvut jáhku, doaivaga ja ovdáneami seammá guvlui. 

Loahpas sávan buohkaide ávkkálaš, mávssolaš ja movttiidahtti válgačoahkkima. Diktet iežadet mearrádusaid speadjalastit sámi ovttasbargovuoiŋŋa, solidaritehta ja ráhkisvuođa girkoeallimii ja oskui.

Giitu!