Ráhkis Elle-Hánsa,
Sámi máilmmis lea “Ofelaš” oahpes doaba. Elle-Hánsa - Hans Ragnar Mathisen lea okta min ofelaččain.
Odne galgat ávvudit su dáiddačehppodaga. Sus lea stuorra ja viiddis karrieara, mainna mii buohkat čevllohallat, ja Hans Ragnar Mathisen ánssáša maiddái multidáiddár namahusa.
Elle-Hánsa lea Deanodagas eret. Son muosáhii buot earágo buorre mánnávuođa. Dušše beannot jahkásažžan njoamui sutnje geahpesdávda (tuberkulosa). Dát dagai ahte fertii orrut Kysthospitaletis Tromssas guhkit go čieža jagi. Dikta 2.693 beaivvi ja ija lea dieid váivves vásáhusaid reflekšuvnnat. Dan seammá gávnnat tevnnegis “Gávcci jagi”, go Hans Ragnara skuvlavázzin álggii buohcanseaŋggas.
Elle-Hánsa lea dáiddaoahpu gazzan Statens håndverks- og kunstindustriskuvllas (Stáhta giehtaduodje- ja dáiddaindustriijaskuvla) (1971-1973) ja Statens kunstakademias (Stáhta dáiddaakademiija) Oslos (1973-1979). Dasa lassin lea son oahpuid váldán Romssa Universitehtas (1985-1987). Dáppe mun, nuorra studeantan bessen deaivat diehtočeahpes ja álo doaimmalaš Hans Ragnara juogo kantiinnas dahje man nu sámi deaivvadeamis.
Hans Ragnara dáiddačoakkáldat lea viiddis. Doppe leat sihke tevnnegat ja njuohtamat, ja gráfalaš prentehusaid bokte divttaide ja eará publikašuvnnaide.
Siđan geassit ovdan Sápmi kárta-ráiddu maiguin Hans Ragnar álggii jagis 1974. Kárttat leat čábbát hábmejuvvon, ja sisttisdollet maiddái sámi báikenamaid. Jagis 1975 almmuhuvvui dovdoseamos kárta, namalassii Sápmi. Dás vuot vuitet iežamet báikenamat rájáhis Sámis. Dát lea min kulturhistorjá dáiddan hábmejuvvon.
Siđan maid geassit ovdan muorravadjosiid, grafihka ja akvareallaid gos min rumbbut leat motiivan. Dáin leat vuot min kulturhistorjá hábmejuvvon dáiddan. Dát lea maid oassi min historjjás mii guhká lei čihkkojuvvon. Muhto ii vajálduvvon.
Hans Ragnaris lea álo leamašan servodatberoštupmi ja lei nuorra agis juo áŋgirit mielde organisašuvnnaeallimis. 1970-logus lei son okta álggaheaddjin ja lei viššalis miellahttu Máze-joavkkus. Dat lei sámi dáiddajoavku, ja orro Mázes. Seammás go Máze-joavku ovddastii sámi dáidagis ođđa ja ođđaáigásaš bálgáid, lei dát oassi álgi moriheamis ja aktivismmas. Dán mii návddašat odne, ja mun vuollegašvuođain árvvusanán dán barggu.
Hans Ragnar lea ollu ja viidát mátkkoštan máilmmis, ja áinnas galledan eará álgoálbmogiid. Nu go first nations Kanadas ja USAs, nenetsaid Ruoššas, maorid Ođđa Zealanddas, aborigiinnaid Australias ja nagaálbmoga ja karenálbmoga Indias, Myanmaras ja Thailanddas. Ja ovtta dáin mátkkiin oaččui Hans Ragnar dan čáppa dáiddárnama Keviselie.
Elle-Hánsa lea ožžon ollu bálkkašumiid. Dás namuhan ahte son oaččui John Savio-bálkkašumi jagis 2021 ja 2022is nammaduvvui 1. luohká Riddárin St Olav árvomearkka gudnin. Son oaččui Norgga Kulturráđi gudnebálkkašumi jagis 2024.
Elle-Hánssa álgu lei Davvi-norgga Dáiddačájáhusas, Nordnorsken, jagis 1969 ja riikkadásis lei fas Čakčačájáhusas Høstutstillingen jagis 1970. Dasto lei su vuosttas sierračájáhus Dáppe Guovdageainnus 1975as. 50 jagi áigi!
Ja dás mii leat. Mii čalmmustat viehka stuorra dáiddačehppodaga. Ja ávvudat! Don, Hans Ragnar leat hirbmat dehálaš dáiddabargguid midjiide skeŋken! Sihke dáiddalaččat ja kulturhistorjjálaččat. Du barggut leat áibbas guovddážis min sámi dáidda- ja kulturárbbis.
Lihkku beivviin!