Majestehta Gonagas, Sámi arkiiva ja guossit,
«Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.
Sámiid eallima vuođđun lea Sápmi,
eanan eadnámet ja beaivi áhččámet árbi
– eatnamat ja čázit gos mii leat eallán áiggiid čađa, olu ovdal riikkarájáid sárguma.
Sámegiella – Gollegiella, guoddá ja nanne oktavuođamet min birrasii ja álbmogii.»
Nie álggahuvvo Tråante-julggaštus 2017 ja vuosttaš sámi riikkačoahkkima 100-jagi ávvudeapmi. Tråante-julggaštus čájeha ahte mii sámit leat hui dihtomielalaččat das ahte mii leat okta álbmot. Ja ahte stáhtarájit eai galgga hehttet min álbmoga oktavuođa.
Dalle go Lappekodisilla sohpe 1951:s, de dát soahpamuš maid dohkkehii sámiid oktan álbmogin. Okta álbmot mii orru máŋgga stáhtas, mas earret eará lea boazodoalu vuoigatvuohta mii rasttilda norgga-ruoŧa ráji.
Muhto stáhtarájit dagahit hehttehusaid midjiide sámiide. Stáhtarájit mannet min siskkáldas sámi rájiid rastá. Doppe gos min giella-, sohka-, kultur- ja ealáhusrájit mannet oarjin nuorttas, doppe mannet stáhtarájit davvin lulás. Doppe gos eatno- ja johkagáttit leat sámi báikkálaš servvodagaid vuođđun, de leat eanut stáhtarájit mat háddjejit sámi báikkálaš servvodagaid.
Covid-pandemiija áigge leat stáhtarájit dovdon eanet go goassege ovdal. Rádjerasttildanbáikkit ledje giddejuvvon. Dat lea midjiide dahkan váttisin doaibmat ovttas oktan álbmogin. Árrat goitge ásahuvvojedje ortnegat rádjerasttildeaddji boazodoalu várás. Ja dat čájeha Lappekodisilla relevánssa ja fámu.
Diđiidet go ahte alimus várri norgga-ruoŧa rádjeguovllus lea Nuorttasávllo, Sáláda suohkanis Nordlánddas ja Árjepluove gielddas Norrbottenis. Nuorttasávllo lea 1756 mehtera alu ja lea maiddái sámi bassi várri.
Sámi guovlluin norgga-ruoŧa rádjeguovlluin sihke orrot ja ellet sámit. Mii dovdat iežamet eatnamiid. Mii diehtit gos leat buorit guohtumat. Gos leat buorit bivdobáikkit ja gos gávdnat luopmániid. Dán máhtu min eatnamiid birra leat maiddái stáhtat geavahan. Stáhtat dárbbašedje mis veahki oahpásmuvvat iežaset riikka guovlluide.
Maiddái maŋŋel lea sámiid máhttu rádjeguovlluid birra leamaš mielde historjjáid čállimis – ja heakkaid gádjumis. Máŋgga sajis norgga-ruoŧa rádjeguovllus oahpistedje sámi rádjelovssat báhtareddjiid ráji rastá Ruŧŧii gos lei ráfi nuppi máilmmisoađi áigge. Sámi rádjelovssat dihte bures gokko rájit manne ja gokko sáhtii oadjebasat vánddardit. Gokko ii lean uđasvárra, gokko ledje nanu jieŋat ja gokko sáhtii vánddardit nu ahte vašálaččaid soalddáhat eai boahtán ovddal.
Dál go Lappekodisilla lea geigejuvvon Sámi arkiivii Guovdageainnus ja Sámis, de leat sámit ođđasit dohkkehuvvon oktan álbmogin. Dát muittuha ođđasit ahte stáhtat dihtet ahte stáhtarájit eai galgga hehttet sámi álbmoga oktavuođa. Dan dihte lea dát stuora beaivi munnje, go iežan maŋemus doaimmas sámediggepresideantan beasan vuostáiváldit Lappekodisilla.
Giitu.