Sáhkavuorru "Jáhkoš-Lásse duojit" čájáhusa rahpamis

Sámediggeráđi Maren Benedicte Nystad Storslett sáhkavuorru "Jáhkoš-Lásse duojit" čájáhusa rahpamis Guovdageainnu gilišiljus, čakčamánu 5. beaivvi. 

Guovdageainnu gilišillju oaččui ruovttoluotta Jáhkoš-Lásse/Lars Jakobsen Hætta duoji Norgga Álbmotmuseas ja Nationálamuseas Københámmanis 2017:s. Dál dat leat joavdan ruoktot ja sii rahpet nu ođđa oasi sin bistevaš čájáhusas. Lars Jakobsen Hætta duddjui smávvadujiid giddagasas ja duodji geavahuvvui earret eará lonuhusgálvun ja skeaŋkan alla hearráide. Hætta duodji lei oassin Norgga kulturhistorjjálaš museaid huksemis 1800-logus. Museadirektevrrat lonuhedje duoji eará riikkaidgaskasaš museaiguin eará riikkaid ja álgoálbmogiid dávviriiguin.

Buorit olbmot,

Sámediggeráđi bealis mun giittán bovdehusa ovddas rahpat Jáhkoš-Lásse dujiid čájáhusa dáppe Guovdageainnu gilišiljus.

Dán čájáhusa rahpama dihte mii leat sihke rámis ja vuollegaččat. Jáhkoš-Lásse lea okta min oktasaš historjjá dovdoseamos olbmuin – gii elii áiggis man vuostálastin, osku ja rahčan báidne. Son guđii iežas eallimis ja doaimmain luottaid mat ain guoskkahit min.

Son lei guovddáš olmmoš Guovdageainnu stuimmiin 1852:s – dáhpáhusas mii lea hábmen sihke min oktasaš muittuid ja dan movt mii ipmirdit sámi vuostálastinnávccaid. Muhto Jáhkoš-Lásse lei eambbo go vuostalastii. Son jorgalii Biibbala davvisámegillii, huksii oktavuođaid giela ja oskku gaskkas, ja son lei maid kulturgaskkusteaddji gii lei mielde nanneme sámi identitehta áiggis go dat lei garra deattu vuolde.

Dát čájáhus lea mávssolaš vejolašvuohta eambbo oahppat Jáhkoš-Lásse birra – ii dušše su historjjálaš doaimmaid oktavuođas – muhto dan birra makkár son lei olmmožin. Son lei olmmoš guhte elii iežas oskku mielde, ja guhte návccaidisguin bálvalii iežas álbmoga. Dál mii oaidnit dávviriin, teavsttain ja muitalusain veahá das makkár su eallin lei, maid son jurddašii ja movt son lea áŋgiruššan sámi kulturárbbi ovddas.  

Sámediggi lea rámis go lea dorjon dán čájáhusa. Min doarjagis ii leat sáhka dušše ruhtadoarjagis – muhto čiekŋalit ovddasvástádusas. Min historjjá, kultuvrra ja muitalusaid oainnusmahttima ovddasvástádusas. Dákkár prošeavttaid bokte mii nannet ipmárdusa das geat mii leat ja gosa mii gullat.

Mii háliidit giitit Guovdageainnu gilišilju dan dehálaš barggu ovddas maid bargabehtet vai sámi kultuvrra seailu ja gaskkustuvvo. Giitu maiddái kuráhtoriidda, dutkiide, dáiddáriidda ja buohkaide geat dán čájáhusa leat veahkehan duohtan dahkat. Din bargu lea hui mávssolaš.

Sámedikki mihttu lea nannet sámi identitehta ja kultuvrra, ja dákkár prošeavttat leat hui mávssolaččat dan barggus. Go mii čalmmustahttit dakkár olbmuid go Jáhkoš-Lásse, de mii addit boahttevaš buolvvaide vejolašvuođa ipmirdit sin iežaset historjjá – ja leat rámis dan historjjá dihte. Mii sávvat ahte dát čájáhus hukse oktavuođaid ovddešáiggi ja dálááiggi gaskkas – ja nanne min searvevuođa.

Sávan lihku čájáhusain – ja giitu Guovdageainnu gilišillju -  go doalahehpet min historjjá ealli historján!

Juogadanboalut