Čoahkkinjođiheaddji, buorit sámediggeáirasat!
Lea sullii 40 jagi áigi dan rájes go sámi searvvit vuosttaš gearddi ovddidedje sávaldaga ahte sámi teavstta oaidnit mielkepáhkain. Sávaldat lea geardduhuvvon máŋgii, ja olu iešguđetlágan joavkojuohkimiin. Nu guhkes áigi lea gollan ovdal go dál galgat beassat oaidnit TINE mielkepáhkaid sámegielat teavsttain ođđajagimánu rájes. Dat galgá oidnot davvin, muhto galgabehtet buohkat diehtit ahte sávan mii mannat dan guvlui ahte oaidnit eanet sámi gielaid iešguđetlágan buktagiin boahtteáiggis. Dan rádjái joavdat ahte buvttadeaddjit ja almmolašvuohta ráhkada sisdoallologahallama ja buvttateavstta sámi gielaide lea ain mátki Giellavahkku bokte ja cehkiid mielde, movtta ja ovttasbarggu bokte duohtan dahkat.
Lea árvoválljen - doarjut eamiálbmotgielaid. Mu mielas barget buot min ovttasbargoguoimmit riekta, ja dat duođai ligge. Ollu giitu!
Ja dat mii ligge vel eanet lea Gonagaslaš Majestehta Gonagas Haralda stuora doarjja go dán jagi fas rabai Giellavahku. Gonagas maid geigii giellaloktenbálkkašumi Lemet-Jon Aagii, gii lea Fanasgiettis eret
Lemet-Jon Aage barggus luossaterminologiijain ja johkasámi kultuvrrain lea stuora mearkkašupmi danne go guollebivdu Deanu čázadagas lea giddejuvvon. Gelbbolašvuođasirdima sihkkarastimis boahttevaš buolvvaide lea vearditmeahttun mearkkašupmi midjiide. Illudahttá mu váimmu leahkit mielde go GM Gonagas Harald ja Solbakk, goappašagain hirpmus luossaberoštupmi, beasaiga ovttas čohkkát ja ságastallat oktasaš beroštumi birra lunša botta - in goassege vajáldahte ságastallama.
Čoahkkinjođiheaddji, sámediggeáirasat.
Lea munnje stuorra illu ahte dii dál lehpet ožžon vuosttaš sámi mánáidforuma cealkámušaid mánáid iežaset árgabeaivvi birra. Okta cealkámuš lea ahte mánát váillahit oahpahusa sámi kultuvrra ja historjjá birra skuvllas. Sii evttohit doaimmaid mat loktejit oahpaheddjiid gelbbolašvuođa dan birra, sii háliidit eanet sámi oahpaheddjiid ja sámi girjjiid. Sii maid evttohit ahte ráhkaduvvo buorre tv-ráidu ja/dahje filbma sámi historjjá ja kultuvrra birra heivehuvvon nuoraide. Áiggun mánáidforuma evttohusaid váldit mielde min boahttevaš politihkalaš vuoruhemiide ja ávžžuhan din earáid dahkat dan seamma.
Dat mii guoská skuvlaárgaárgabeaivái de leat lohkan mediain ahte sámi hálddašangielddain leat heajut bohtosat matematihkkafágas go muđui riikkas nationála iskosiid oktavuođas. Háliidan deattuhit ahte statistihkka čadnon nationála geahččalemiide ii atte midjiide buori vuođu árvvoštallat dili. Sámi ohppiin eai leat nu olu teavsttat iežaset gillii ja ohppiidlohku lea oppalohkái vuollin ja unna molsašuvvamat sáhttet dagahit stuora proseanttaid.
Lihkká lea dehálaš nannet oahpahusa kvaliteahta, maiddái reálafágain, nugo matematihkas. Skábmamánu álggus 2022 dollojuvvui konferánsa Álttás, Mathematics in Indigenous and Migrational Contexts, riikkaidgaskasaš konferánsa matematihkka didaktihkas eamiálbmot- ja migrašuvdna konteavsttas. Sámedikkis lea maŋimus jagiid leamaš mihttu nannet matematihkkaoahpahusa sámi mánaide, ovddidemiin fága aitto fal go viežžat dehálaš elemeanttaid árbemáhtus, kultuvrras ja gielas, sihke vuođđoskuvlii, joatkkaskuvlii ja oahpaheaddjeoahpahusaide. Dat dagaha matematihkkaoahpahusa sisdoalu ja hámi eanet relevánta sámi ohppiide. Sámi logut muitalit lea almmuhan artihkkala aitto fal matematihkkaoahpahusa birra 2019:s - Sámediggeráđi mihttu lea ovdánahttit sámi oahppaplána matematihkas ođđajagis.
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis ráđđehusain ahte boahtte stuorradiggedieđáhus sámi kultuvrra, giela ja servodateallima birra, mii meannuduvvo Stuorradikkis, galgá sámegieloahpaheddjiid ja mánaidgárdeoahpaheddjiid rekruterema birra. Lea áibbas vealtameahttun ahte mii nákcet rekruteret eanet oahpaheddjiid ja mánáidgárdeoahpaheddjiid danne go sámi mánát, oahppit ja sámi álbmot dárbbaša sin. Dáinna stuorradiggedieđáhusain lea vejolaš ovddidit doaimmaid mat sáhttet buoridit oahpaheddjiid ja mánáidgárdeoahpaheddjiid háhkama. Illudan bargui mas mu mielas lea mearrideaddji mearkkašupmi min boahtteáigái, ja sávan máŋggas servet ja buktet evttohusaid movt bargat dáinna dieđáhusain.
Čoahkkinjođiheaddji ja sámediggeáirasat,
Mii leat dál dakkár áigodagas gos lea olu sáhka juovllaid, juovlaávvudeami ja ovttastallama birra. Oallusiidda čuhcet iešguđetlágan hástalusat garraseappot allabasiid áigge. Mii leat guhká oaidnán ahte bearrašat main heajos ráđđi sámi suohkaniin rahčet. Oidno statistihkain - SSB bálkálisttuin ja neahttasiiddus barnefattigdom.no.
Mii dovdat bures dili vuođđoealáhusain, ja diehtit ahte leat leamaš stuora hástalusat guohtumiin maŋemus jagiid. Boaldámuša, reaidduid, huksen ja fuođđariid hattit leat lassánan - oktanaga lassi hástalusaiguin. Mii oaidnit ahte erohusat servodagas lassánit. Eat namut dušše ekonomalaš hástalusaid.
Maiddái nuoraid ja psyhkalaš dearvvašvuođa, oktonasvuođa ja vuolgimušdási pensionisttaid dilli leat fáttát maid fertet duođalaččat váldit. Sámediggeráđis lea leamaš čoahkkin bearašministariin, Kjersti Toppiin, ja bargo- ja searvadahttinministariin Marte Mjøs Perseniin, dan rájes go Sámediggi lei maŋemus čoahkis dáppe Kárášjogas. Dáin čoahkkimiin leat lokten dárbbu doaimmaide dusten dihte hástalusaid. Ráđđehusa evttohus nuvttá mánáidgárdefálaldahkii doaibmaavádagas lea buorre evttohus, muhto ii dáidde okto čoavdit ovttastuhttojuvvon demográfalaš hástalusaid. Dattetge lea nuvttá mánáidgárdi buorre ja ulbmilaš doaibma mii erenoamážit guoská mánaidgárdebearrašiidda, ja bearrašiidda geat dinejit unnán mearkkaša dát olu.
Sámediggeráđđi doarju ráđđehusa evttohusa ja mii leat čuovvulan ja maid evttohan nuvttá sámi mánáidgárdesajiid. Dat guoská 228 mánnái Norggas doaibmaavádaga olggobealde. Seamma ládje go Ráđđehusa nuvttá mánáidgárdeevttohus borgemánu 2023 rájes ii doaimma dušše ruovttoluottasirdimis dahje sirddolašvuođas, de lea sámediggeráđi evttohusa duohken jurddašeapmi ovttastuhttojuvvon.
Mii dárbbašit eanet sámegiela geavaheddjiid. Mii fertet movttiidahttit eanet váhnemiid válljet sámi mánáidgárdesajiid mánáideaset.
Mii diehtit ahte gávpogiin leat olu studeanttat geat leat ásahandásis. Nuvttá mánáidgárdesajiin, lea buoret vejolašvuohta ahte válljejit boahtit ruovttoluotta sámi gielddaide maŋŋel loahpahuvvon oahpahusa, go mánát besset oahppat sámegiela sámi mánáidgárddiin. Buohkat galget beassat oahppat sámegiela, maiddái mánát geain ii leat sámegiella ruovttugiellan.
Mii diehtit ahte eai juohke sajis leat sámi mánáidgárdesajit fidnemis. Mii fertet gielddain oažžut veahki fuolahit dan. Go mánáidgárdesajiid jearaheapmi čielgasit lassána de dat sáhttá dagahit ahte gielddat vuoruhit garraseappot dan. Ferten deattuhit ahte dárbbašit guovttebealat geatnegahtti ovttasbarggu gielddaiguin sihkkarastin dihte ahte mánáid beaivválaš giella lea sámegiella mánáidgárddiin. Dat šaddá deháleabbo go fálaldat eanet jearahuvvo.
Čoahkkinjođiheaddji,
Lea veadjemeahttun ahte in namut dálkkádaga, danne go dálkkádaga njunuščoahkkin Sharm el Sheikhas lea juste leamaš. Sámi parlamentáralaš ráđi doaibmaplána mielde vuoruhit eamiálbmotvuođđovuogádatarena dálkkádatšiehtadallamiin. Sámiráđis lea jođiheaddji Árktalaš- ja birasossodagas, Gunn-Britt Retter, ovttas presideanttain Áslat Holmbergain geat leaba nammaduvvon ovddastit Árktisa vuođđovuogádaga bargojoavkkus. Dálkkádaga njunuščoahkkima dilli lei gáibideaddji, go sihke dálkkádatvuoiggalašvuohta, dálkkádatheiveheapmi ja olahit 1,5 ceahki mihtu gáibida juridihkalaš geatnegahtti šiehtadusaid stáhtaid gaskkas. Bargu ii mana doarvái johtilit, ja eatnama hástalusat lassánit garrasit.
Ja mii diehtit dan buorebut go eatnasat, go máilmmiviidosaš liggen manná measta njeallje geardde jođáneappot min guovllus go muđui máilmmis. Mii leat luonddu earáhuhttima gáibideaddji hástalusaid siste dan sivas go olbmot leat ráhkadahttán máilmmiviidosaš liegganeami. Mii ferte maid bargat resurssaháhkamiin dálkkádatheiveheapmái ja olahan dihte dálkkádatvuoigatvuođa. Energiijapolitihka hástala min sakka, danne go bieggaindustriija, elfápmolinjá, hydrogenafabrihka ja báhtterfabrihka areálagáržžideapmi maid sáhttá billistit min materiála kulturvuođu. Dálkkádatroassu ii noga jus luondduroassu ii noga. Luonddu ja areálaid goarideapmi ja industriija lassáneapmi dagaha stuorit dálkkádatroasu.
Mun oainnán ahte máŋggas dadjet ahte mii maid fertet manahit "juoidá". Orro hui álki, juoidá manahit, dahje muhtin moniid cuvket jus nu sáhttá dadjat. Váttisvuohta lea válljet makkár moniid galgá cuvket, dat lea bargu mii nu vuoruhuvvo. Danne ferten ávžžuhit sin geat dadjet ahte mii fertet juoidá manahit muitalit njuolga: gean ja maid galgat manahit?
Mu vuolggasadji lea ahte min bargu lea bealuštit sin geaid ii oktage bealuš ja sihkkarastit boahtteáiggi midjiide maid. Mearkkaša ahte eat bargga man ge vuostá, muhto ovddas. Bargat materiála vuođu ovddas min kultuvrii ja min ealáhusaide, mii bargat min álbmoga ja gielaid boahtteáiggi ovddas, ja mii bargat resurssaid dihte sáhttit leahkit oassi boahtteáiggis.
Čoahkkinjođiheaddji. Sávan didjiide buohkaide buriid šiehtadallamiid dán dievasčoahkkinvahku.
Loga sámediggeráđi doaibmadieđáhusa