Fylkkaráđijođiheaddji, stáhtačálli – buorit olbmot
Mun lean ožžon barggu muitalit Sámedikki bajitdási vuoruhemiid birra boahtte njealji jahkái. Dat lea fáddá man mun, maŋimus vahku dramáhtalaš dáhpáhusaid dihte, lean šaddan justeret. Soahti, pandemiija ja stuorapolitihkalaš rievdadusat čuhcet maiddái midjiide. Dáid beivviid áiggun dovddastit doarjaga ukrainalaččaide geat gillájit soađi.
Mun sáhtán álgit dainna ahte muitalit ahte ii goasse ovdal leat leamaš deháleabbo sihkkarastit olmmošvuoigatvuođaid. Jus goasse lea áigi goas olmmošvuoigatvuođat vuortnuhuvvojit ja rihkkojuvvojit, de lea dákkár áiggis stuorit várra dasa.
Mánnodaga bođii vel okta ON dálkkádatoasseraporttain mas boahtá hui čielgasit ovdan ahte mis lea vel oanehit áigi go oktage goasse livččii jáhkkán dahkat juoidá mii hehtte duođaleamos váikkuhusaid dálkkádatroasus. Mii leat lohkan ON luonddupanela raportta mas čuožžu ahte biologalaš valljivuohta lea nu hearkkes dilis ahte mis lea luondduroassu mii lea lihka duođalaš go dálkkádatroassu.
Nu movt oallugat earát, de vuorjašuvan mun maid dainna mii dáhpáhuvvá. Dat lea dan dihte go ákkat mat geavahuvvojit vuovdin dihte sámi beroštumiid máŋgga áššis, fáhkkestaga adnojit ávkin alcceset máilmmi kaosa dihte.
Sáhtán namuhit ovtta dáin ákkain: Dálkkádatroassu ja nu gohčoduvvon ruoná molsun. Das ákkastallojuvvo ahte go mii fertet hehttet máilmmi liegganeami, de fertejit sámi beroštumit duvdiluvvot eret dan ruoná molsumis. Bieggaindustriija, minerálabohkan, elrávdnjeinfrastruktuvra ja batteriijafabrihkat. «Greater good» beroštumit duvdet eret olmmošvuoigatvuođaid, maidda álgoálbmotvuoigatvuođat gullet. Dál go lea soahti Eurohpás de lea energiijapolitihkka dat mii eanet go goasse ovdal buktá stuora hástalusaid.
Muhto ii leat álkit go geahččá dálkkádatroasu hástalusaid, dat lea maid juoga maid mii dovdat vuosttažettiin dramáhtalažžan, danin go oallugat mis barget luondduvuđot ja vuođđoealáhusain. Vearrát ja unnit einnostahtti dálkkit leat oassin dain. Goikkádagat, stuorit vuovdebuollinvárra, balssat mat jávket, eanet sorttat lastamáđut mat borret dan vátna šaddodaga, ođđa dávddat elliide, eanet makrealla, gassa muohta, jiekŋagearddit ja issoras dálkenuppásteamit. Muhtimat lohket ahte nie lea álo leamaš. Earát fas lohket ná ii leat ovdal leamaš.
De lea vel dat biologalaš valljivuođa massin, luondduroassu. Biepmusráidu mii lea gahččame ja sorjavaš šlájat rahčet. Mii leat guhká juo lohkan ahte šávšša ferte oalát ráfáiduhttit. Dat lea danin go dat lea šládja man nu máŋga eará šlája dárbbašit. Dákkár hástalusaid fertet mii dustet dávjjit danin go temperaturbadjáneamis leat stuora váikkuhusat.
Konferánsaoasseváldit. Mun ferten dahkat čielggasin ahte dát áššit eai leat Sámedikki vuoruheamit, dat leat áššit mat váikkuhit midjiide. Muhto dat mii lea áibbas sihkar, lea ahte Sámedikkis ferte leat politihkka nu ahte lea gearggus dustet dákkár hástalusaid. Mis lea leamaš olu rahčamuš dainna ahte fuolahit álgoálbmotvuoigatvuođaid lea leamaš váttis dalle go leat leamaš buorit ja ráfálaš beaivvit. Danin lea mu sáttasátni didjiide ahte dál dat lea áigi, dál leat olmmošvuoigatvuođaid ákkastallamat nannosepmosat. Dat lea dalle go visot eará lea eahpeeinnostahtti, dalle ferte láivvimus unnimussuddjen vuhtiiváldojuvvot. Dalle lea vealtameahttun ahte olmmošvuoigatvuođat doahttaluvvojit.
Čielga diehtun dás lea ahte Sámediggi fokusere garraseappot sihkkarastit ahte olmmošvuoigatvuođat doahttaluvvojit, ja ahte mii sáhttit leat doaibmi eavttuidbiddjin nu ahte gávdno boahtteáigi sápmelaččaide, min kultuvrii, min gillii ja min materiálalaš eallinvuđđui.
Ovccát Sámediggi lea konstituerejuvvon golggotmánus. Mii stivret eanetlogus Beaiveálgu-julggaštusain. Julggaštus lea viiddis, ja mii bargat ulbmillaččat sihkkarastindihte olahit julggaštusa mihtuid. Julggaštus lea movttiiduvvon vuosttaš sámi románas man Anders Larsen čálii 1912:s. Son čállá váldopersovnna Abo Eira birra guhte bajásšaddá mearrasámi ja máŋggagielat gilážis. Eira vásiha ollu negatiivvalaš vásáhusaid earáid deaivvademiin su sámi duogážiin. Dat váikkuhii dasa ahte Abo dovddasta ahte lea vealtameahttun rahčat sámi giela, kultuvrra ja historjjá ovddidemiin.
Su niehku lea aŋkke buorre. Son háliida ahte boahtteáiggis galgá leat dakkár dilli ahte sihke sápmelaččat ja majoritehtaálbmot vuovnnain fátmmastit sámevuođa. Eará niehku mii Eiras lea dán girjjis lea ahte sámi álbmot oahppá lohkat ja hupmat sámegiela.
Munnje gii maid lean mearrasápmelaš ja válljejuvvon Sámediggái juste seamma válgabires gos Anders Larsen maid bođii, lea dát girji hui inspirašuvdnan. Eai soaitte dušše eaŋkil oasit girjjis, muhto juste dat ahte Larsen lei oahppan oahpaheaddji, redaktevra, politihkkár ja ahte son áŋgirušai bargat seamma áššiiguin maiguin mii odne bargat – dat lea movttiidahtti.
Dál sáhttá maid lasihit ahte dat addá maiddái ákka smiehttat ahte mii čuođi jagi maŋŋil ain bargat daiguin seamma áššiiguin. Mun sáhtán gullat buolvvaid sámi servodathuksejeddjiin, sovkkuheame mášohisvuođas ahte “eat go mii leat ollen dobbelii 2022:s?”. Dat mii aŋkke gullo buorebut go diekkár sovkkuheaddji jienat, lea čuorvun boahtteáiggi buolvvain mat dárbbašit mánáidgárdefálaldaga, buori oahpahusa ja duohta vejolašvuođa hupmat ja geavahit iežaset váibmogiela. Dáinna manná beare hilljánit, ja mus eai leat buorit šállošanákkat sidjiide buktit. Dalle ferten duvdit dan jurdaga eret ahte manná beare njozet, ja baicca álgit hobehit oažžut sadjái eanet jođáneappot.
Munnje leat sámi váhnemat geat rahčet fálaldaga ovddas mii addo sin mánáide, veahkkin doalaheame dán niegu ealasin. Dainna galggašeiddet dii maid movttiidahttojuvvot.
Ja sámi servodaga ja davviguovllu buot deháleamos resursa leat ge mánát. Sin dilli ii boađe doarvái oidnosii olu digaštallamiin davviguovlluid birra. Sámediggi áigu álggahit mánáidforuma gos galgat guldalit mánáid ođđa vuogi mielde sámi servodagas.
Sámi mánáid bokte lea sámi boahtteáigi.
Danne berošta Beaiveálgu-julggaštus das ahte háhkat mánáidgárdeoahpaheddjiid ja oahpaheddjiid. Dat lea erenoamáš dehálaš gelbbolašvuohta sámi servodagas. Mis váilot dát guovddáš fágaolbmot ja sis leat olu vejolašvuođat ávkkástallat gelbbolašvuođaineaset. Sis lea bargoeallima gollevuorbi, sáhttá dadjat.
Dán višuvnna juogadit ráđđehusain mii lea cuiggodan seamma ášši Hurdal-julggaštusas. Goitge ádjána vihtta jagi oahpahit oahpaheaddji dahje mánáidgárdeoahpaheaddji geas lea sámegiella fágan. Ja ádjána oahpaheddjiid oažžut válljet sámegiela joatkka- dahje lassioahpahussan ja dasto nákcet álggahit oahpahusa fágas. Ii veadjemeahttun gal leat. Muhto ádjána gal. Sámediggi lea ásahan nu gohčoduvvon superstipeanddaid. Dat mearkkaša ahte oaččut 50 000 ruvnno stipeandda jus leat daid bivnnuhis oahpaheddjiid dahje mánáidgárdeoahpaheddjiid searvvis. Dat oktan dainna ahte oažžu sihkkojuvvot jagi oahppoloana loatnakássas jus dus leat gitta 60 oahppočuoggá lassin oahpaheaddjiohppui lea buorre ortnet mii lea amas oallugiidda.
Mu mielas fertet joatkit ja mii dárbbašit oahppovirggiid sámi oahpaheddjiide ja mánáidgárdeoahpaheddjiide, heivehuvvon ortnegiid gos sáhttá sihke gealbudahttit ja leahkit barggus ja mii fertet bálkkáin bargat mearrediđolaččat. Loktet oahpaheddjiid ja mánaidgárdeoahpaheddjiid árvvu bálkká dáfus maid.
Muhto mánáid bajásšaddandilli ii leat dušše oahpahusa birra. Hárdin, vuortnuheapmi, gutnehuhttin, illasteapmi ja givssideapmi leat áššit mat njillet sielu. Menddo olu mánát vásihit dán iežaset árgabeivviin. Jus ovddida ášši de jođánit cuiggoduvvo gutnehuhttinhysteriijan ja ahte ii galgga "duššiin" beroštit. Ii leat dušši dilli go mánát ja nuorat vásihit vaši ja hárdima árgabeaivineaset. Dat ii leat dušši go mii ain bajásšaddadit olbmuid geat hárdet nuppiid. Dat bilida dan mii doalaha servodaga čoahkis.
Fylkkagielddat eaiggáduššet skuvllaid, ja sin ovddasvástádus lea skuvlla psykososiálalaš dilli. Givssideapmi ja vuortnuheapmi dáhpáhuvvá skuvllain gos leat sámi mánát ja nuorat, muitalit ohppiidiskkadallamat. Maid mii diehtit dan birra? Menddo unnán. Lea eahpečielggas geat dat givssidit, hárdet ja vuortnuhit. Ja mii diehtit menddo unnán dan birra movt dat dáhpáhuvvá 2022:s.
Háliidan rámidit "Romsa Dál" prošeavtta mas Romssa valáštallansearvi, TIL, lea njunnošis. Dán prošeavtta mihttu lea vuosttildit hárdima ja dáinna vugiin veahkeha prošeakta servodaga doalahit čoahkis. Lean giitevaš ja movttet álggahemiin ja illudan čuovvut prošeavtta. Eat mii sáhte luoitit vaši, vuortnuheami ja hárdima vuostálastima ovttaskas prošektii, muhto galgat movttiiduvvut dainna.
Dál galgat farggamusat vuolláičállit ovttasbargosoahpamuša Romssa ja Finnmárku fylkkagieldda ja Sámedikki gaskkas. Dat lea áŋgiris šiehtadus, muhto dieđusge diehtit ahte Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda galgá earránit ja mii šaddat dasto ođasmahttit šiehtadusaid guvttiin oassebeliin áiggi mielde. Proseassa ádjána, muhto mu jurdda lea ahte dárbbašit šiehtadusa dan áigodagas dássážii go fylkkat leat formálalaččat ásahuvvon guoktin iehčanas fylkan fas.
Čoahkkináirasat, dáinna bargguin leat beassan dovddastit man stuora erohusat duođaid leat doarjjaortnegiin sámiid ektui dán guovtti fylkka gaskkas. Dát lea juoga maid sávan mii sáhttit dásset ja sihkkarastit seamma buriid ortnegiid sihke Romsii ja Finnmárkui boahtteáiggis.
Dákkár sáhkavuorus ii sáhte dušše bajit dási smiehttamuš ja ballu. Ferten bajidit guokte doaimma mat illudahttet mu. Nubbi lea goikadanrusttet Davviálbmogiid guovddážis mii lea rahčan ja sihkkarastán vejolašvuođa fuolahit erenoamáš biebmokultuvrra mearrasámi guovlluin. Nubbi lea Tore Hunda Čehporis-prošeakta man Várdobáiki lea álggahan oassin Nationálaávvudeamis 2030:s. Dat lea duhát jagi čalmmustahttin go Olav Haraldson njeidojuvvui Stiklestad-doarrumis. Čehporis lei náhkki/náhkkebihttá mii suodjalii Tore Hunda ja su veaga dán myhtalaš doarruma oktavuođas. Duojár Ellen Berit Dalbakk lea ráhkadan dákkár Čehporasa mii gieskat čájehuvvui ovtta vernissage oktavuođas. Dát gelddolaš prošeavttat leat dan birra movt fuolahit ja suodjalit historjjá ja máhtu ovddešáiggis boahtteáigái.
Loahpas áiggun vel loktet dárbbu lihkostuvvat bargguin rahpat sámi viesu dáppe Romssas. Háliidan rámidit sámi organisašuvnnaid mat leat áŋgirit bargan, vaikke leat ádjánan guhká hukset dákkár deaivvadanbáikki. Sámedikki bealis háliidan dadjat ahte lei min višuvdna ahte dát deaivvadanbáiki rahpasa ja min plána livččii ahte rahppo nu johtilit go vejolaš.
Čoahkkináirasat. Ii leat álki bisuhit doaivaga go orro nu seavdnjat. Mii jurddašit sin birra geat dáid beivviid masset visot soađis. Buorebut go earát diehtit mii váikkuhusaid guhkit áiggi vuollai. Lea ártet jurddašit ahte mii leat ceggen visot maŋŋel nuppi máilmmisoađi go davvi álbmot lei bombejuvvon, eváhkuerejuvvon ja lei massán visot soađi dihte. Guorosnaga máhcaimet ruovttoluotta ja ceggiimet fas visot. Ballu ja muitalusat soađi birra gullojit ain. Háliidan ovdan doallat ahte Sámediggi oaidná soađi váikkuhusaid sámi servvodahkii máŋgga ládje. Lea sáhka eanet gealdagis ja militeara oassálastimis davvin, lea sáhka moalkábut energiijapolitihkalaš dilis Eurohpás, lea sáhka das ahte dálkkádatroassu ja luondduroassu gievru ja vearáska go buot manná maŋos Eurohpá soađi dihte ja lea sáhka das ahte moivi ja eahpesihkarvuohta dagaha olmmošvuoigatvuođaid ja álbmotrievtti rihkkuma. Mis lea maid álbmot nuppe beal rájá, Ruošša beal, ja mii fertet vára váldit sis maiddái.
Dat guoská midjiide dál. Dál mii fertet sihkkarastit ahte olmmošvuoigatvuođat gustojit.
Giitu beroštumis.