Sámediggepresideanttat, sámediggeáirasat ja buorit olbmot!

Álggán otná čoahkkima dáinna divttain mii govve hui bures min rašes guovlluid, ahte mo mii oaidnit máilmmi sámi geahčastagas, nugo diktačálli Marion Palmer govve nu vuohkkasit:

Eai sii eallán nu hirpmat eará ládje go mii. Diet reaŋggat lulde. Dan mii oinniimet evakuerema vuolde. Hálai boaran.

Son čohkohalai lássaguoras ja guovllai olggos. Oinnii ullimeara. Ja Johan guoktá Andreasiin joavdamin šárkkaineaskka.

Soai leaba várra leamaš Gággajogas bivdimin smávvadorskiid. Várra balaiga dálkki sisa gártat. Háladii.

De ii lohkan šat maidege. Muhtin áigái.

Marion Palmer -  Rášes guovllut/utsatte strøk, 1999

Leat gollan juo vihtta jagi dan rájes go maŋimuš deaivvadeimmet. Nu ollu lea dáhpáhuvvan dan rájes go maŋimuš gávnnadeimmet. Dilálašvuođat maid dalle eat oba máhttán ge govahallat.

“Sápmi ii dovdda rájáid - muhto sápmelaččat gal dovdet rájáid juohke beaivve” čállá lávdegoddi man Sámi parlamentáralaš ráđđi nammadii mii galgá geahčadit rádjehehttehusaid. Dán barggu jođihii Runar Myrnes Balto ja lávdegottis leigga maid mielde Ellen Ulla-Maarit Magga ja Anders Kråik.

Lávdegoddi lea bures bargan ja buktán konkrehta evttohusaid rádjehehttehusaide maid álkit sáhttá jávkadit ja maidda lea stuora beroštupmi.

Bohtet dávjá jearaldagat ovdanbuktit lávdegotti rávvagiid.

Háliidan maid giitit sámediggepresideantta Gáijjot Ánte Issáha Duommá / Tuomas Aslak Juuso dan ovddas go vuolggahii ovttasbarggu Suoma ráđđehusain doaibmabijuid birra mat nannejit min gearggusvuođa, erenoamáš dilálašvuođain maid vásiheimmet pandemiija álggogeahčen.

Háliidan maid giitit sámedikkiid Giellagáldu ásaheami ovddas. Dat lea olahus gollegillii.

Mun duođaid jáhkán mii dárbbašit eanet áŋgiruššama ja ovttasbarggu ovddasguvlui, dan dihte go mii hástaluvvot nu máŋgga ládje, maid eat máhttán govahallatge ovdal. Pandemiija muittuhii midjiide ahte riikkarájit sirrejit min sámi báikegottiid, min čanastagaid oktan álbmogin, dat sirrejit min iežamet ráhkkásiin - sihke fuolkkit, oappát ja vieljat, bearašlahtut, bargoguoimmit ja olbmát orrot sámi báikegottiin gos dát ráját dagahit stuora hástalusaid midjiide.

Sámi sátnevájas dadjá: ovddit heahti ii geahča maŋit heađi.

Dán konferánssas galgat meannudit áššiid mat čuhcet garrasit midjiide. Nugo dálkkádatrievdamat.  Guohtunroassu lea váikkuhan oallugiid eallima birra jándora skábmamánu rájes dássážii.  Dat rušu gieđat maŋŋel go mánnoviissaid lea biebman bohccuid dán jagáš agálaš dálvvis lea jávohis duođaštus daidda olmmošlaš návccaide mat leat biddjon gádjut elliid ja eallinvuođu. Aitto leat ovddit roasuin geargan. Dás leat váikkuhusat ovttaskas olbmuide, bearrašiidda, boahtteáigái ja sámi báikegottiide.

Areálagáržžideamit lassánit ja dat ahte bealuštit min vuoigatvuođaid šaddá rahčamuššan juohke sajis, iige leat vejolaš čoavdit spirála doaimmain mat biddjojit johtui go eat duođas beasa oassálastit mearrideddjiid beavddis. Vieljat ja oappát, mii rahčat áddejumi ja dohkkeheami ovddas, ahte mis galgá boahtteáigi guovlluin mat álo leat leamaš sámiid eallima rámman.

Ja nationála sihkarvuođapolitihkka lea ealas ja lea vurdojuvvon ahte militeara oassálastin lassána Sámis. Sáttaolbmot, dán dili birra in sáhte jaska orrut. Mii feret ráhkkanit dasa ahte sihkarvuođapolitihkka lea fáddá mii báidná min boahttevaš jagiid. Dat ii sáhte dáhpáhuvvat nu ahte min jietna ii gullo. Danne lea nu dehálaš ahte mii juohke ládje ovttasbargat.

Seammás ii leat idja nu guhkki ahte beaivi ii boađe.
 
Munnje čuohcá hui garrasit, ja mun lean hui rámis min olbmuin geat juohke beaivve rahčet min vuoigatvuođaid ovddas, buot dásiin ja gitta Alimusrievttis. Váibmu lea mielde, dat máksá, muhto dat mearkkaša nu ollu – mun dieđán dan. Ja min kulturbargiide: Dii dagahehpet ipmárdusa, sáhkkiivuođa ja vejolašvuođa olahit nu ollu guhkkelii. Dainna lean mun hirbmat giitevaš. Veneziabiennála lea okta ovdamearka dasa. Ii oktage sátni sáhte sihkastit fámuid dan sáttasánis mii dál olaha olles dáidda-Eurohpá.   

Dii lehpet buohkat čoahkkanan dása nanu áigumušain ahte hábmet buoremus boahtteáiggi min álbmogii.

Mii dáppe davviguovllu ássit diehtit mii lea soahti ja soađi váikkuhusain. Danne álgen ge iežan sártni divttain maid Marion Palmer, mearrasápmelaš Fálesnuoris lea čállán.

Ii leat nu guhkes áigi go min máttut fertejedje báhtarit. Sii masse buot maid eaiggádušše nuppi máilmmisoađis ja go máhcce ruoktot maŋŋil soađi, de lei visot boldon, ii mihkkige báhcán ruovttuin. Girkonjárga lei eanemus bombejuvvon gávpot olles Eurohpás – dalle.

Sihkarvuođapolitihkalaš dilli lea garrasit báinnahallan dan lobihis Ukraina-invašuvdnii, mii lea álbmotrievtti vuostá, ja dat báidná maid sámi ovttasbarggu ruošša beal sápmelaččaiguin. Dán ovttasbargui mii lea huksejuvvon 90-logu rájes, fertet mii bidjat áiggi ja návccaid geahččalit bisuhit nu bures go sáhttit.

Vel dán sáles nai gávdnojit iešguđetlágan oainnut dan ektui ahte makkár boahtteáigi galgá leat. Mun geahčan aŋkke iluin sále olbmuide, geat leat min álbmotválljen áirasat. Lea stuora ášši go álbmoga luohttámušolbmot deaivvadit. Demokratiija fertet mii suddjet ja árvvusatnit. Dan mii dahkat go dáinna lágiin šiehtadallat iežamet ovttaoaivilvuođaid ja sierraoaivilvuođaid.

Mun sávan lihku konferánssain ja ságastallamiiguin!