Sámediggepresideantta sárdni Lávgu sámi giella- ja kulturguovddáža ja Álttá suohkana iđitdoaluin sámi álbmotbeaivvi

Sámediggepresideantta Silje Karine Muotka sárdni Lávgu sámi giella- ja kulturguovddáža ja Álttá suohkana iđitdoaluin sámi álbmotbeaivvi.

Ráhkis buohkat, giitu bovdejumi ovddas. 

Mun lean hirbmat movttat beassat leat dáppe dinguin odne ávvudeame sámi álbmotbeaivvi. Lean maid hui movttat go Álttá suohkan ovttasráđiid Lávgu sámi giella ja kulturguovddážiin, lágidehpet iđitbiepmu-doaluid. Mun sávan dii lihkostuvvabehtet ja ahte dat šaddá buorre árbevierru Álttás.

Suohkaniin miehtá riikka lea ovddasvástádus sámi álbmogis ja láhččit dili láhkageatnegahttojuvvon doaimmaid ektui, muhto maiddái eará doaimmaide mat čalmmustahttet sámi giela, kultuvrra, historjjá ja ássama dán guovllus. Máŋggabealat kultuvrralaš servodat lea rikkis servodat, ja mun jáhkan ahte sámi áššiid áŋgiruššan lea buorrin maiddái álbmogii muđui.

Eanet ja eanet olbmot ohcalit sámevuođa, ja beroštupmi Sámi álbmotbeaivái maid lassána jagis jahkái. Doalut mat loktejit sámi kultuvrra, sámi biebmoárbevieruid, min dáidaga, duoji, ja min gielaid eai beare nanne min iežamet siskkáldas oktavuođaid – muhto dat leat maid mielde easttadeame ovdagáttuid ja boasttuipmárdusaid min birra. Sámi álbmotbeaivi sáhttá maid leat dáhpáhus mii čadná min oktii.

Munnje lea hui movttidahtti vásihit mo sámevuohta beassá leat guovddážis ja čuvgejuvvon dáin oktavuođain. 

Álttás lea stuorra sámebiras, ja odne beasan mun deaivat ollu sápmelaččaid. Illudan fitnat ságastallame joatkkaskuvllaohppiiguin geain lea sámegiel oahpahus, ja lean ilus go dat lohkku maid lea lassánan olu. Mun galggan maid fitnat Álttá siiddas, sámi mánáidgárddis dáppe Álttás, ja illudan vásihit mo min mánát ávvudit odne.

Sávan buohkaide lihkku beivviin!