Stáhtaráđđi, Riikaantikvára, Statsskog, Hæren, filkaráđđi, Áhkánjárgga suohkan, ráhkis olbmot

Soahti ja ráfi – dát leat guokte sáni mat boktet dovdduideamet. Ráfi govvida harmoniija ja balánssa, ja soahti ilgadisvuođa maid eat riekta máhte govahallat. Eatnasat mis eat dieđe movt lea go lea soahti. Boarraset buolvvat soitet muitaladdan midjiide soađi áiggi birra, ja movt lei eallit okkuperejuvvon riikkas vihta guhkes jagi.  Muhto ollugat geat vásiheddje soađi, eai háliidan hupmat dan birra. Dat nu bávččagahttii ja lei nu hávvádahtti

Soahtehistorjjálaš eanadat  soaigguha, seammás go várit ja luondu lea oadjebasat ja addet ráfi. Nu ii lean 80 jagi dás ovdal. Dan čájehit dat ollu bázahusat maid oaidnit birraseamet. Dáppe oaidnit earret eará suodjalan- ja báhčalansajiid, vearjo- ja bierggasosiid, tealta- ja orustansajiid. Lea váttis govahallat maid ovttaskas soalddáhat leat šaddan vásihit. Dán guovllus vuhtto soahtan.
Soalddáhat geat dáppe sohte, bohte iešguđet guovlluin riikkas. Sápmelaččat maid sohte Áhkánjárváriin. Áltábataljuvnnas ledje sihke dáččat ja sápmelaččat, muhto maiddái dain eará norggá bataljuvnnain ledje sámit – nu go Romssas, Nordlánddas ja Trøndelágas.

Dát guovlu lea maiddái boazoguohtunguovlu. Áiggiid čađa leat boazosápmelaččat geavahan dáid  eatnamiid ealáhusas. Lea jáhkehahtti ahte siskkobealde dán soahtehistorjjálaš eanadaga leat automáhtalaččat suddjejuvvon sámi kulturmuittut mat čatnasit earret eará árbevirolaš rájiidrasttildeaddji johtingeidnui.  Sámediggái lea leamaš dehálaš ahte dát vuhtiiváldo go guovlu ráfáidahttejuvvo. Mii leat maiddái duhtávaččat go earret eará boazoealáhusa dárbbut boahtteáiggi boazodoalus leat vuhtiváldon ráfáidahttinmearrádusain.

Seammás lea dehálaš ahte soahtemuittut seailluhuvvojit boahtteáigái. Nu go dát soahtehistorjjálaš soahteeanadat Áhkánjárváriin. Mii dárbbahit muittašit historjjá ja dan mii lea leamaš huksedettiin buori boahtteáiggi. Boahtteáiggi mas ráfi deattuhuvvo ja suddjejuvvo.

Giitu!