Sárdni álbmotbeaivvi ávvudeamis Moskaluovttas

Politihkalaš ráđđeaddi Sandra Márjá West sárdni sámi álbmotbeaivvi ávvudeamis Moskaluovttas.

Buorit olbmot,

Lea hui somá go bessen boahtit deikka Moskaluokta ávvudit min álbmotbeaivvi ovttas dinguin.

Odne mii ávvudit searvevuođa mii ovttastahttá min sámi álbmogin. Beroškeahttá gos mii leat – smávva gilážiin dahje stuora gávpogiin – de mii čoahkkanit ávvudit giellamet, kultuvramet ja historjámet. Dát beaivi lea midjiide muittuhussan mii máŋggabealatvuođa ja oktavuođa givrodat lea.

Sámi searvevuohta lea rikkis ja máŋggabealat. Mii leat oahpaheaddjit, dearvvašvuođabargit, gávpebargit, studeanttat, mánáidgárdebargit ja áŋggirdeaddjit, geat juohke beaivvi fárrolaga hábmet boahttevaš buolvvaid boahtteáiggi. Mii beassat hukset viidásit dan ala maid min ovdavázzit leat rahčan vai seailluhit min kultuvrra ja identitehta, ja sin áŋgiruššan movttiidahttá min joatkit.

Iluin oainnán ahte eanet ja eanet olbmot válljejit searvat sámi searvevuhtii. Máŋgasat dieđihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui, ja dainna lágiin nannejit min demokratiija. Ii goassege ovdal leat leamaš nu stuora beroštupmi searvat sámi giella- ja kultursearvevuhtii. Dat addá midjiide doaivaga boahtteáigái – boahtteáigi mas min ealáskahttin- ja seailluhanbarggut buktet konkrehta bohtosiid.

Dát bargu ii livčče leamaš vejolaš min čeahpes giella- ja kulturguddiid haga, dii geat juogadehpet iežadet čehppodaga buorrin buohkaide. 

Máŋgasiidda lea sámi árgabeaivi rahčamuš – rahčat eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid ovddas, rahčat cielaheami ja vealaheami vuostá, ja rahčat gielaimet ja kultuvramet seailluhemiin, vai dat eai jávkka boarrásit buolvva mielde. Liikka mii čađat čájehit ahte vuostálasvuođas mii gávdnat fámuid ovttas čuožžut. Mii guldalit guhtet guimmiideamet, mii doarjut guhtet guimmiideamet, ja fárrolaga mii fas čuožžilit.

Áigi Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta maŋŋel govvida dehálaš rievdádusa. Dat addá midjiide doaivvu ahte min muitalusaid viimmat guldalit, ja ahte mii dál oaidnit álggu seanadanproseassas. Stuoradikki ándagassii átnun midjiide lea dehálaš dohkkeheapmi vássánáiggi vearrivuođas. Dál mii sávvat ahte dat čuovvoluvvo konkrehta doaimmaiguin, mat čájehit ahte seanadanpolitihkka lea seamma nanus go dáruiduhttinpolitihkka oktii lei. Dát bargu gáibida ahte mii bargat searválaga, eat dušše sámi álbmogin, muhto maiddái oktan servodahkan.

Mus lean giitevaš go lean bajásšaddan áiggis mas lei vejolaš fitnet sámegieloahpahusa, ahte lean beassan oaidnit sámi ovdagovaid álmmolašvuođas, ahte lean beassan vásihit sámi deaivvadanbáikkiik ja festiválaid. Ja áššit leat sákka buorránan. Oktii áiggis lei vejolaš vásihit buot sámi doaluid, nu guhkká go mátkeruhta doarvái ja luopmobeaivvit reahkkájedje. Dat áigi lea nohkan, ja mis lea eanet válljenmonni go goassi ge ovdal. Muhto seammás diehtit ahte gávdnojit báikkit gos ii leat okta ge sámi fálaldat. Ja dan mii fertet rievdadit.

Odne lea illubeaivi ja ávvubeaivvi dáppe Moskaluovttas. Ávvudeatnot man guhkkás mii leat ollen, seammás go deavdit bahtteriid vai sáhttit joatkit bargat iežamet kultuvrra, gielaid ja álbmoga ovddas.

Jáhkuin vel čuovgadeappot boahtteáigái, sávan didjiide buohkaide buori ávvudeami.

Lihkku beivái!

Juogadanboalut