Buorre beaivi buohkaide,

Mun lean Muden-Ovllá Pier-Erkke Jovnna – Jon-Christer Mudenia, ja lean sámediggeráđđelahttun. Lean ieš Deanus eret, guovllu mas lea erenoamáš luondduriggodagat guovllus maid sáhttá ávkkástit iežas birgejupmái, ja mii lea seailluhan álbmoga áiggiid čađa. Justin numo dáppe Guovdageainnus lea dahkan. 

Háliidan Sámedikki bealis sávvat lihkku buolli váras čájálmasain, mii čalmmustahttá luonddu, kultuvrra ja máilmmiárbbi Guovdageainnus. 

Sámediggi lea mielas dorjon prošeavtta 200 000 ,- 2025:s, ja oainnán ahte doarjjaruhta lea bures geavahuvvon dáppe. 

Dáppe oaidnit mii sáhttá dahkkut ja čađahuvvot go olbmot gávnnadit ja ovttasbarget oktasaš jurdagiin. Dan ahte gaskkustit min divrras árbbi Sámis. Bargu lea buvttadan ásaheami Váimmus čájálmasas, masa mii buohkat sáhttit leat rámisin. Bargu lea mielddisbuktán máŋga ovttasbargoguoimmit mas gaskkaneaset lea oktasaš ulbmil ahte čalmmustahttit ja gaskkustit sámi kultuvrra ja árbevieruid. Lea bidjon máŋga bargotiimmuid ahte dán olahit. Ja dan háliidan gal rápmot din ahte lehpet nu áŋgirit dasa bargan, ollu giitu ahte leat nu olahan. 

Go, mii lea meahcci ja meahcásteapmi? Ja ádde go min stuorra servvodat makkár mearkkašupmi das lea midjiide, sápmelažžii?

Lean ieš bajásšaddan mehciin ja duoddariin. Geassit fertejin sihke bivdit luosa ja jávrriid. Čakčageasi ges fertii lubmet ja murjet. Čakčat ges bivdit ealgga ja čakčadálvvi vilges rievssaha bivdit. Dálvit ges oaggut gárdut ordarájás. Ja giđđadálvvi de fertii fitnat bivddesteamen jávrerávddu. Giđđat maŋŋá jiekŋajohtima de lei dehálaš ahte fanas lei dáidnáduvvon ja fierpmit ledje ollás, vai beassá golgadit ja buođđut. 

Dát lea dehálaš árbemáhttu maid fertet árvvus atnit, ja dan maid namuhin leat beare oassi meahcásteamis. Sámi kultuvrra lea rikkis, ja eahpitkeahttá de navddán ahte boahtibehtet čalmmustahttit buot dáid beliid sihke Sápmái, stuorra servodahkii ja máilbmái. 

Sámediggi dovdá dan ahte ii leat álki ásahit ja doaimmahit dákkát luonddu-kultuvrra guovddáža. Stáhtalaš ruhtadeapmi autoriserejuvvon galledanguovddážiidda ii leat ráhpa, ja lea váttis beassadit nu guhkás ahte oažžut ruhtadeami stáhtabušeahtta bokte. 

Seamma láhkai lea maid Sámedikkis, Sámediggebušeahtta dađe bahábut ii leat ge laskkan dáid maŋemuš jagiid namuhan veara, ja lea nana veardideamit makkár ruhtadaddan vuorohemiid sáhttá dahkat. 

In sáhte dás gal lohpidit maidige, muhto sáhtán gal lohpidit ahte boahtteáigásaš ohcamat bohtet gal šaddet vuđolaččat árvvoštaddojuvvot.

Čájálmasa rahpan lea dehálaš olahus, ja lean sihkkar dasa ahte olles Guovdageaidnu-servvodat, ovttas olles Sámiin, illodat oaidnit din joatkkabarggu. Mun jáhkán ahte fárolágain nana báikkálaš beroštumiin ja fágalaš čađaheamen, de ollebehtet guhkás. Ja mun illudan oaidnit boahtteáiggi. Ollu lihkku viidásat bargguin, ja sávan buriid beassášbasiid buohkaide.

Giitu mu oasis.