Sárdni go NIM almmuhii sámi statistihka raportta

Sámediggepresideantta Aili Keskitalo sárdni dan oktavuođas go Norgga našuvnnalaš olmmošvuoigatvuohtaásahusa (NIM) almmuhii sámi statistihka (loguid) raportta «En menneskerettighetsbasert tilnærming til samisk statistikk i Norge»

Giittán NIM go lean bovdejuvvon rahpat dán raportta almmuheami olmmošvuoigatvuođaidvuđot lahkoneami birra sámi statistihkkii Norggas.

Mo sámi statistihkka galgá čohkkejuvvot, gii galgá čohkket dán statistihka ja guđe áigumuššii, lea leamaš ja lea ain čuolbmás ášši. Min historjá ja mo statistihkka lea geavahuvvon ovdalis áiggiid earret eará sápmelaččaid vealaheapmái, váikkuha ain min jurddašeapmái fáttá birra.

Doaibmi politihkkárin mun dárbbašan statistihka. Disaggregerejuvvon statistihka bokte mii politihkkárat sáhttit árvvoštallat váikkuhit go dat doaibmabijut, maid stáhta ja Sámediggi álggahit, sámi álbmogii. Statistihka bokte sáhttá oaidnit váikkuhit go doaibmabijut seamma láhkai iešguđet joavkkuide ja ollašuhttet go dat jurddašuvvon áigumušaid. Dasa lassin lea statistihkka deaŧalaš go galgá kártet iešguđet joavkkuid dárbbuid. Statistihka haga šaddet sápmelaččat oaidnemeahttun joavkun.

Dát raporta lokte vuosttažettiin čuolbmačilgehusaid dan dárbbu ektui ahte oažžut ráhkaduvvot dakkár sámi statistihka, mii lea oassin beaktilis olmmošvuoigatvuođaid goziheamis earret eará dasa ahte eastadit vealaheami. Muhto raporta gieđahallá maiddái eará deaŧalaš čuolbmačilgehusaid. Dasa lassin ahte árvvoštallat statistihkkadárbbu olmmošvuoigatvuođagoziheami oktavuođas, de gieđahallá raporta maiddái heajos beliid dálá sámi statistihkas ja árvvoštallá maiddái riskkaid ja hástalusaid sámi statistihka oktavuođas. Danne lea dát statistihkka mu oainnu mielde deaŧalaš veahkkin digaštallamis sámi statistihkka ovdáneami Norggas.

Nu mo dilli lea dál, de mis váilu dakkár sámi statistihkka mii sáhttá veahkehit sámi álbmoga olmmošvuoigatvuođaid beaktilis goziheami. Nu mo boahtá ovdan raporttas, de lea statistihkka sámi álbmoga birra bieđgguid ja ollu váilevašvuođaiguin. Dat dagaha váttisin čohkket dieđuid goziheami várás ahte ollašuhttá go Norgga stáhta olmmošvuoigatvuođaid.

Olmmošvuoigatvuođaid ja statistihka gaskavuohta lea vuđolaččat árvvoštallojuvvon raporttas. Das boahtá bures ovdan dat dárbu ahte vuogádahttit sámi álbmogii guoskevaš statistihkkadieđuid Norggas, earret eará dasa ahte sáhttit duođaštit ollašuhttá go Norgga stáhta iežas olmmošvuoigatvuođageatnegasvuođaid sápmelaččaide álgoálbmogin. Nu mo boahtá ovdan raporttas, de leat maiddái máŋga riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaorganisašuvnna jearahan dan.

Deaŧalaš lea sáhttit ovttastahttit iešguđetlágan objektiiva ja subjektiiva indikáhtoriid, ja dát indikáhtorat gáibidit iešguđetlágan dáhtaid. Raporta váldá ovdan hástalusaid dan ektui ahte dál ii gávdno dakkár statistihkka sámi álbmoga birra mii čatnasa registtardáhtaide go ii gávdno persovdnastatistihkka. Ollu registarat Norggas registrerejit molsašuddiid sisafárrema, báhtareami, doaibmavádjitvuođa, sohkabeali ja agi ektui earret eará dan várás ahte fuomášuhttit vealaheami, muhto eai fal molsašuddiid sámevuođa ektui.

Raporta buktá maiddái konkrehta rávvagiid Statistihkalaš guovddášdoaimmahahkii, dáhtabearráigehččui ja Sámediggái. Mii áigut čuovvulit daid rávvagiid maid NIM evttoha ja mii doaivut ahte dáhtabearráigeahčču ja Statistihkalaš guovddášdoaimmahat maiddái čuovvulit ášši. Jus mii juksat buori ovttasbarggu, de mun dieđán ahte mii gávdnat buriid čovdosiid.

Giitu mu oasis!