Sárdni ođđa sámi ofelaččaid almmuheami oktavuođas

Sámediggepresideantta Silje Karine Muotka sárdni ođđa sámi ofelaččaid almmuheami oktavuođas Riddu Riđđu festiválas suoidnemánu 14. beaivvi 2023.

Buorit ovddeš ofelaččat, ođđa ofelaččat, buorit olbmot.

Mu lean movttet go beasan otne leat dáppe mielde go ođđa ofelaččat leat almmuhuvvon.
Álggos háliidan sávvat ollu lihkku didjiide geat lehpet válljejuvvon leat ođđa ofelažžan boahtte jagi.

Sávan didjiide lihku dehálaš bargguin maid galgabehtet bargat boahttevaš jagi.

Sámedikki bealis háliidan maid giitit din njealljása geat maŋemus jagi lehpet leamaš Ofelaččat; Ole-Christer Hætta (Guovdageainnus), Benedikte Eriksen  (Ájluovttas) Mathis Eira, (Guovdageainnus) ja Linnea Knutsen (Ájluovttas).

Dat sámevašši mii oidno servodagas lea čielga mearka ahte leat hástalusat sámiid ja majoritehtaálbmoga oktavuođas. Jus mii galgat sámevaši unnidit, de mun jáhkán ahte mii fertet bargat máhtu loktemiin. Ofelašdoaimma bokte lehpet dii mielde hukseme máhtu ja ipmárdusa sámi servodaga, kultuvrra ja sámiid dili birra.

Geassemánu 1. beaivvi ovdanbuvttii Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna iežas raportta mas muitaluvvo dáruiduhttima ja dan váikkuhusaid birra. Sámi álbmot lea searvan ja buktán iežas vásáhusaid kommišuvdnii. Kommišuvnna raporta duođašta dan maid mii juo diehtit. Dáruiduhttin lea dagahan stuora vahágiid sámi servodahkii ja dáža servodahkii. Olu sámit leat massán iežaset giela, árbevirolaš eallinvuogi ja kultuvrra. Dážat leat maid massán, sii leat massán vejolašvuođa oahppat mot lea eallit servodagas mas leat máŋga giela ja máŋga kultuvrra.

Sámediggái lea dehálaš ahte stuorraservodat dovddasta vássánáiggi dáhpáhusaid ja daid váikkuhusaid, ja ahte fuomášuvvo ahte ollu dáruiduhttinmekanismmat doibmet ain otná beaivvi. Buoret ipmárdus sámiid historjjás ja otná dilis lea dárbbašlaš jus galgat duohta seanadeami olahit.

Dan dihte lea din bargu nu dehálaš, buorit ofelaččat. Din bargu sáhttá leat mielde hukseme oadjebasvuođa ja luohttámuša mii lea dehálaš go mii dál galgat álgit čuovvulit Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna raportta ávžžuhusaid. Dan dihte mun sávan ahte dii roahkkadit ja duostilit mannabehtet dán bargui.

Dii lehpet ovttas eará sámi nuoraiguin dehálaččat hukset boahtteáiggi sámi servodahkii. Iežadehpet doaimmain dii ehpet dušše oahpat dážanuoraide min birra, dii lehpet maid mielde buori guvlui váikkuheamen sámenuoraid iešdovddu ja rámisvuođa.

Mun sávan didjiide okte vel olu lihkku Ofelaš-bargguin!