Čoahkkinjođiheaddji, ráhkis sámediggeáirasat.
Go mánnu fas riegáda, de álgá ođđa áigodat. Mánočalbmi, šaddi mánu vuosttaš oassi, ovddasta ođđa álggu. Seamma láhkai ovddasta maiddái dát ášši ođđa dievasčoahkkima ja ođđa ovttasbarggu álggu.
Dál lea vuosttaš háve go dii meannudehpet Sámediggeráđi doaibmadieđáhusa. Ráđi bealis háliidan muitalit mii lea dahkkojuvvon dan rájes go mii maŋimuš deaivvadeimmet. Dát dieđáhus guoská áigodahkii golggotmánu 16. beaivvi rájes skábmamánu 7. beaivvi rádjái, ja lea erenoamážit čadnojuvvon Sámedikki jagi 2025 bušehttii ja min álggahanjulggaštussii – Mánočalbmái. Julggaštus muittuha midjiide man ovddas mii bargat: Sámedikki mii gullá, nanne searvevuođa ja ovddida boahtteáiggi ovttas min álbmogiin.
Julggaštusas daddjojuvvo ahte mánát ja nuorat galget vuoruhuvvot. Mii áigut joatkit nuvttá sámi mánáidgárddi ja sihkkarastit ahte skuvllas ja mánáidgárddis leat gievrras giellamodeallat.
Čoahkkinjođiheaddji, min mánát leat sámi álbmoga boahtteáigi.
Danne lei nu hávski searvat Álttá Siidda mánáidgárddi 20-jagi ávvudeapmái. Dat bargu maid mii galgat dahkat mánáid ja nuoraid ovddas dás duohko, ferte vuođđuduvvot dan barggu ala maid sámi oahpaheaddjit leat guhká bargan. Dál go sámi mánáidgárdesajit leat nuvttá, de oaidnit ahte eanet bearrašat válljejit sámegiel fálaldaga. Juohke áidna mánná gii beassá sámegiela oahppat, lea skeaŋka boahtteáigái – ođđa giellaguoddi.
Mánočalbmi-julggaštusa mielde, eai galgga sámegielat dušše seailluhuvvot, muhto ovddiduvvot ealli, olámuttolaš ja boahtteáigásaš giellan olles sámi servodahkii. Jus mii dan galgat ollašuhttit, de mii dárbbašat oahpaheddjiid. Ollu oahpaheddjiid.
Danne leat Sámedikki stipeandaortnegat dehálaččat, ja dat lea ášši maid mii galgat digaštallat dáppe dievasčoahkkimis. Min mihttu lea ahte eanebut álget oahpaheaddjeohppui. Sámediggi lea vuosttaš geardde doallan fidno- ja oahppomeassuid, ja dat ledje Guovdageainnus golggotmánu loahpas.
Meassuide serve 80 joatkkaskuvlaoahppi geat vázzet joatkkaskuvlla goalmmát jagi ja geain lea sámegiella fágasuorggis. Ledje miellagiddevaš ja movttiidahtti meassut, ja dat, go gulaimet nuoraid muitaleame áŋgiruššamis iežaset giela ja servodaga ovddas, addá doaivaga das ahte giela sirdáseapmi buolvvas bulvii ii boatkan, muhto baicca nannejuvvo.
Čoahkkinjođiheaddji, ealli Sápmi huksejuvvo bargguiguin, ealáhusaiguin ja vejolašvuođain eallit sámi eallima doppe gos háliida.
Mu mielas lea movttiidahtti gullat 19-jahkásaš hámmerfeastalačča Maria Bakkeby Hansena muitalusa birra. Son lea guolásteaddji Donjevuonas, ja lea duohtan dahkan niegus iežas fatnasa birra, earret eará Sámedikki mariidnaealáhusaid doarjjaortnega vehkiin. Ortnet lea hui bivnnut, ja ráđđi lea ruđa vuoruhan eará láhkai vai eanet nuorain lea vejolaš dahkat nugo son lea dahkan. Go nuorra guolásteddjiin lea nana vuođđu, de dat nanne sihke bargosajiid, mearrasámi kultuvrra ja ássama. Ja mun illudan go Sámedikki ruhta adnojuvvo ásahit ođđa bargosajiid ja ovddidit min mearrasámi kultuvrra.
Čoahkkinjođiheaddji, go luossa lea áitatvuloš, de maiddái mearrasámi ássama ja árbevieruid vuođđu leat áitatvuložat.
Mii maiddái diehtit ahte luossa ii leat dušše resursa; muhto kultuvra, identitehta ja eallinvuohki. Danne searvvai Sámediggi ovttas Suoma beale Sámedikkiin seminárii Deanučázádaga báikkálaš hálddašeami birra, mii lágiduvvui Njuorggámis. Sii geat jogain bivdet muitaledje ahte jogat leat guoros ja ahte dilli hedjona. Mihttu lea čielggas: Báikegottiin ferte leat eanet dadjamuš, ja hálddašeapmi ferte vuhtiiváldit sihke luonddu ja kultuvrra.
Mannan čavčča mii maiddái leat ovttas Dálkkádat- ja birasdepartemeanttain joatkán plánenbarggu sámi luossabivdokultuvrra seailluheami ovdii. Cealkámuščoahkkimiin mat dollojuvvojedje Olmmáivákkis ja Sálahis dovdui stuorra beroštupmi ja áŋgiruššan, ja lea ain vejolaš sáddet sisa gulaskuddancealkámuša.
Muhto dilli lea duođalaš. Luossa jávká. Brennpunkt dokumentára Lakselandet čájehii man stuora vahága luossadihkki dagaha lussii – ja dasto maiddái sihke johkasámi ja mearrasámi kulturvuđđui. Sámediggi áigu leat čielggas: dás ii leat sáhka dušše guoli birra, muhto kultuvrra, vuoigatvuođaid ja boahtteáiggi birra.
Fanas maid lea kultuvra, ja sámi fanasárbevieruid mii fertet suodjalit.
Danne lea movttiidahtti go badjel vihttalogi olbmo serve fierpmádatčoahkkaneapmái sámi fanassuodjaleami birra. Dat čájeha ahte fanasárbi lea nanus. Mii fertet áimmahuššat máhtu sámi fatnasiid birra ja ovdánahttit hálddašeami vai min árbevierut ain bissot ealli oassin riddokultuvrras.
Čoahkkinjođiheaddji, go vuos lea sáhka kultuvrras ja riddoguovlluin, de fertet maid hállat mátkeealáhusaid birra.
Go geassi nohká ja ijat gerpmodišgohtet Sámis, de bohtet turisttat geat háliidit muosáhit dálvvi, jaskatvuođa ja guovssahasaid. Dát mielddisbuktá sámi ealáhusaide vejolašvuođaid – muhto maiddái ovddasvástádusa. Sámediggi lea dál hábmemin strategiija ceavzilis álgoálbmotturismii, mii galgá sihkkarastit ahte sámi kultuvrii olbmot lahkonit nu ahte atnet dan árvvus, dihtet dan birra ja duođai áddejit dan.
Skábmamánu 8. beaivvi buvttadišgođiimet filmma ovttas sámi mátkeealáhusaktevrraiguin. Filmma ulbmil lea čájehit buriid ja oadjebas vugiid sámi kultuvrra gaskkusteapmái. Ođđajagis plánet lágidit kurssa man ulbmil lea vel eanet nannet aktevrraid gelbbolašvuođa. Dehálaš boahttevaš doaibma lea hábmet bagadusa dasa movt sámi kultuvrii lahkona – sihke ealáhusaid ja gussiid várás. Dien láhkai mii hukset mátkeealáhusaid mat eai vahágahte min kultuvrra, muhto mat ovddidit dan.
Mii háliidit dahkat álkibun fárret ruoktot ja eallit sámi eallima, ealli báikegottiin. Dat báikegottit leat min giela, kultuvrra ja vuoigatvuođaid vuođđu.
Čoahkkinjođiheaddji, servodat nana kultuvrrain dárbbaša maid buriid rámmaeavttuid.
Danne mii áigut buoridit sámi dáiddáriid eavttuid, vuoruhit olgoriikii vuovdima ja riikkaidgaskasaš gaskkusteami, ja bargat oažžut áigái eambbo bargostipeanddaid.
Dán čavčča mii leat oaidnán sámi dáidaga fámu. Den Norske Opera & Ballett čájehii gehččiide sámi baleahttačájálmasa mii ovttastahtii klassihkalaš lávdedáidaga sámi dovdomearkkaiguin, ja Stockholmmas ges váldojuvvojedje luohti ja sámi muitalusat mielde operaárbevirrui. Riikkaidgaskasaččat ges lea Maret Anne Sara ožžon fuomášumi iežas čájáhusain Tate Modernas, Londonas, mas su dáidda lokte sámi perspektiivvaid máilmmiviidosaš ságastallamii guoddevašvuođa ja koloniála struktuvrraid birra. Dáppe ruovttus ges oidnet buohkat geat mannet sisa ođđa ráđđehuskvartálii Outi Pieski dáidaga Aahka – sámi máhtu ja árbevieruid gudnejahttin. Dáidda lea biddjojuvvon aiddo fápmoguovddážii.
Čoahkkinjođiheaddji, kultuvra ii ovdán dušše stuorra lávddiid alde. Dat eallá min báikegottiin.
Danne háliidit mii ahte galgá leat vejolaš eallit sámi eallima ealli báikegottiin, gos gielas, kultuvrras ja vuoigatvuođain leat buorit eavttut. Ja min giliin dáhpáhuvvá ollu buorre. Doarjagiid oppalaš geahčastagas oaidnit mii ollu buriid prošeavttaid, mat buktet doaimmaid ja searvevuođa: Tråanten tjïelte lea ožžon doarjaga mánáide ja nuoraide lágidit sámi kulturbeaivvi, ja Valnesfjordas bargá Spiskammerkoret sámi musihka gaskkustemiin. Dát ovdamearkkat čájehit movt kulturpolitihkka oažžu mearkkašumi beaivválaš eallimis – gávnnadansajiid, searvevuođa ja gaskkusteami bokte.
Sámediggi fállá nanu doarjaga sámi kulturbargosajiide Sámis, ja dat illudahttá oaidnit ahte suohkanat nugo Guovdageaidnu dál čalmmustahttojuvvojit Norgga kulturindeavssas. Mii leat rámis iežamet kulturbargiin ja buohkain geat ovdánahttet báikkálaš kultureallima.
Dát áššit čájehit ahte sámi dáidagis lea dakkár fápmu, mii ollá viidát olggobealde Sámi. Seammás dat muittuhit manne lea nu dehálaš ahte Sámediggi ain nanne dáiddáriid, ásahusaid ja kulturbargiid rámmaeavttuid – go dat lea dát áŋgiruššan mii dahká vejolažžan ovdánahttit kultureallima.
Čoahkkinjođiheaddji, luohti lea maid kultuvra.
Danne lea dehálaš luohtái addit oadjebas ruovttu. Mun lean ilus go dál lea álggahuvvon bargojoavku mii galgá čielggadit ásahuslaš ruovttu luohtái. Joavkkus lei vuosttaš čoahkkin golggotmánu 30. beaivvi Tråantes, ja barggus ii leat sáhka dušše seailluheamis – muhto maiddái ovdánahttimis.
Lea ollu bargu: evttohit doaimmaid luohtearkiivva čuovvuleapmái, digitaliseremii ja almmustahttimii, ja sihkkarastit ahte luohti bissu ealli oassin min kultuvrras maiddái boahtteáiggis. Mun sávan bargojovkui lihku ain dáinna dehálaš bargguin.
Čoahkkinjođiheaddji, borramuš lea maid kultuvra.
Juoga masa mii Sámis erenoamážit liikot, leat min biebmoárbevierut. Muhtomin dat vuhtto measta beare bures seakkáža bokte. 😊
Sámediggeráđđi lea joatkán barggu sámi biebmomearkkain. Dan oktavuođas leat dollojuvvon čoahkkimat fitnodagaiguin mat fállet sámi biepmu – oažžun dihtii cealkámušaid bargui.
Čoahkkinjođiheaddji, mii áigut bargat dakkár Sámi ovddas, mas sáhttá kultuvrra, giela ja beaivválaš eallima ovddidit ja eallit dorvvolašvuođas ja diehttevašvuođas.
Mii leat dán áigodagas ságastallan Fornybar Norgiin ja Varanger Kraftiin fápmolágideami ja váráiduhttinsihkkarvuođa birra davvin, ja mii leat čielgasit cealkán ahte energiijapolitihkka ferte vuhtiiváldit sámi vuoigatvuođaid, luondduvuođu ja kulturmuittuid. Sihkkarvuođapolitihkalaš dilli davvin čájeha man dehálaš lea sihkkarastit ássama ja diehttevaš servodatovdáneami min guovlluin.
Dan dihte leat mii maid váldán ovdan dan, ahte Finnmárkkuopmodat fertešii aktiivvaleappot hálddašit viessosajiid. Nuorat fertejit oažžut viessohuksensajiid govttolaš haddái, ja gielddain galgá leat vejolašvuohta plánet viessohuksemiid dakkár vugiin mii nanne báikegottiid.
Servodatsihkkarvuohta ii leat dušše militeara gearggusvuođa birra – dat lea maid nanu báikegottiid huksema birra, infrastruktuvrra sihkkarastima birra ja álgoálbmotvuoigatvuođaid áimmahuššama birra. Go lea sáhka fápmolinjjáin, bieggafámus ja industriijaovdáneamis, de ferte álo jearrat: Movt váikkuha dát sámi kultuvrii, ealáhuseallimii ja eallinvuđđui? Sámediggi galgá leat čielga jietna dáin áššiin.
Čoahkkinjođiheaddji, oadjebasvuohta lea maid historjjálaš vuoiggalašvuođa birra.
Duohtavuohta ja soabadeapmi leat okta min stuorámus bargguin dál. Dán čavčča leat mis leamaš álbmotčoahkkimat lullisámi válgabiirres, gos oallugat muitaledje lossa historjjáset dáruiduhttima ja massima birra. Lea dehálaš ahte Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporta čuovvuluvvo olbmuid lahkosis – sin iežaset báikegottiin, sin iežaset eavttuid vuođul. Soabadeami ii sáhte dušše mearridit – dainna ferte bargat, ja dan hukse go guldala ja dáhttu rievdadit áššiid.
Mun illudan ovdanbuktit gulaskuddamiid ja álbmotčoahkkimiid bohtosiid njukčamánu dievasčoahkkimis. Lea dehálaš ahte mii guldalit lullisápmelaččaid, vai čuovvuleapmi heivehuvvo sin dárbbuide ja duohtavuhtii. Dát bargu gullá olles sámi servodahkii, muhto das fertejit leat ruohttasat guoskevaš guovlluin.
Čoahkkinjođiheaddji, soabadeamis ii leat sáhka dušše historjjá áddemis – muhto sihkkarastimis ahte vearrivuođat eai geardduhuvvo, ja ahte boahtteáigi huksejuvvo gutnálašvuođa, dásseárvvu ja vuoiggalašvuođa vuođul.
Dáruiduhttináiggi historjjáid guldalettiin šaddá maid čielggasin ahte mis leat ain hástalusat. Stáhta lea mearridan dehálaš lágaid ja plánaid, mat eai čuovvuluvvo resurssaiguin. Dat guoská earret eará heahteguovddášláhkii, mii addá sámi nissoniidda ja mánáide vuoigatvuođaid, muhto mii ii atte gielddaide daid gaskaomiid maid dárbbašit ollašuhttit vuoigatvuođaid. Mii vásihit maid ahte bargu ođđa mohtorjohtolatlágain ádjána, ja dearvvašvuođasuorgi lea ain vuordime čielggadeami Sámi Klinihka birra. Justiisasuorggi guorahallamat čájehit ahte sámi giella- ja kulturvuoigatvuođat eai vuhtiiváldojuvvo doarvái bures.
Dát leat struktuvrralaš hástalusat. Ja dat gusket juste seamma olbmuide geat dál muitalit vearrivuođaid birra soabadanproseassas.
Ja, čoahkkinjođiheaddji, go mii bivdit stáhta váldit ovddasvástádusa, de fertet mii ieža maid dahkat dan.
Danne háliidan mun leat čielggas ovtta áššis mii midjiide ásahussan lea leamaš gáibideaddjin.
Sámediggi lea boastut hálddašan Várdobáiki sámi guovddáža loatnadáhkádusa. Boasttuvuohta ii fuomášuvvon rievttes áigái, dat ii namuhuvvon jahkedieđáhusas nu go livččii galgan, ja dat ii lean goasse galgat dáhpáhuvvat. Dan dihte lea ráđđi vuđolaččat geahčadan ášši, dieđihan ášši Riikarevišuvdnii, ja čorgen lobihis loatnadáhkádusáššis Várdobáiki AS:i. Dat deháleamos dán áššis lea midjiide leamaš ahte sámi musea ii galgga gillát min boasttuvuođaid dihte.
Boasttuvuođaid sáhttá njulget. Ja dat lea min ovddasvástádus váruhit ahte dát ii dáhpáhuva fas. Dá lea bargu maid mii váldit hui duođalaččat.
Čoahkkinjođiheaddji, Sámediggeráđđi lea olles dán áigodaga bargan nannet giela, kultuvrra, ealáhusaid ja vuoigatvuođaid.
Mis lea álbmot mii háliida veahkehit, mii háliida hukset, mii háliida eallit sámi eallima – muhto mii maiddái vuordá ahte sin vuoigatvuođat duođas vuhtiiváldojuvvojit. Dan vuordámuša galgat mii dustet čielggasvuođain ja ovddasvástádusain.
Mun háliidan loahpahit ovttain divttain, maid Rauni Magga Lukkari lea čállán girjjistis Árbeadni, mii vuittii ovtta sámi čáppagirjjálašvuođagilvvu 1996:s.
Mu eadni leai
Sieiva luonddu mánná
Mu eadni ii bilidan
Olus maidege
Maid dál moadde geasi
Mohtorfatnasiin
Oktii geasis
Girkui hálidii
Oktiibuot
Ovdan maŋás
Golmma miilla veardde
Durddidii
Bensiinnain
eanu
Giitu, ja mun sávan buori digaštallama sámi servodaga ovdáneami birra Sámedikki doaimma bokte.