Sárdni Stáhta mánáidviesu rahpama oktavuođas Kárášjogas

Sámediggeráđđi Maren Benedicte Nystad Storslett doalai sáhkavuoru Stáhta mánáidviesu rahpama oktavuođas. Dat dáhpáhuvai 20.8.25 Kárášjogas, Finnmárkkus. 

Buorit olbmot! 

 

Dán mii leat guhká vuordán. Viimmat rahpasa Stáhta mánáidviessu Kárášjogas. Viimmat sámi mánáin lea fálaldat masa sis lea vuoigatvuohta, ja mii šaddá dehálaš reaidun veahkaválddálašvuođa ja illasteami eastadeamis sámi mánáid vuostá.

 

Veahkaválddálašvuođa ja illasteami eastadeapmi sámi servodagain lea hui dehálaš bargu. Min mánát galget leat oadjebasat. Ja go dat vearrámus dáhpáhuvvá, de galget sii oažžut dan buoremus veahki ja čuovvoleami. Servodahkan mii eat sáhte dohkkehit ahte mánát gillájit loavkašuhttima ja illasteami.

 

Oažžut Mánáidviessofálaldaga mii lea heivehuvvon sámi mánáide lea juoga maid Sámediggi lea guhká vuoruhan ja bargan. Sámediggi lei juo 2010:s vuosttaš konsultašuvnnain Ráđđehusain sámi mánáid vuoigatvuođaid vuhtiiváldima birra Mánáidviesu ásaheami oktavuođas. Dan rájes dát ášši lea váldojuvvon ovdan iešguđet proseassain ja forumiin, nugo Ráđđehusa doaibmaplánas veahkaválddi vuostá ja Sámedikki doaibmaplánas veahkaválddi vuostá. Mis maiddái lea leamaš buorre proseassa Finnmárkku politiijaguovlluin dán áššis.

 

Go ollu searat áŋgiruššet seamma ulbmila ovddas, de olahit bohtosiid. Danne mii beassat dál odne leat mielde ráhpame dán visttu, gos diehtit ahte ollu čeahpes olbmot galget duddjot buori fágalaš sisdoalu vistái. Fágalaš sisdollui maiddái gullá buorre sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta. Lea dehálaš máhttit sámegiela ja ipmirdit movt sámi servodat doaibmá, sihke danne vai sáhttá fállat mánáide ovttaárvosaš fálaldaga, muhto maiddái fuolahan dihte riektesihkarvuođa ja buriid proseassaid duopmostuoluin. Dat gelbbolašvuohta lea erenoamáš Mánáidviesus Kárášjogas.

 

Lea oassi barggus dán gelbbolašvuođa juogadit eará Mánáidviesuiguin Norggas, mat galget áimmahuššat sámi mánáid. Beroškeahttá gos sámi mánát orrot Norggas, galgá sis leat veahkkeapparáhtta mii ipmirda sin kultuvrra ja giela. Dušše dainna lágiin sáhttit dadjat ahte mánát ožžot ovttaárvosaš fálaldaga. Danne lea nu dehálaš ahte mii sihkkarastit nanu ja fágalaččat buori fálaldaga dáppe Kárášjogas. Lea ain ollu mii ferte dahkkot ovdal go dat lea sajis, muhto Sámediggi sáhttá lohpidit ahte mii áigut ain bargat sámi mánáid ovddas geat leat gillán veahkaválddálašvuođa, ja mii áigut bargat dan ovddas ahte sin vuoigatvuođat ja dárbbut váldojuvvojit vuhtii.

 

Dainna lohpádusain háliidan sávvat lihku ođđa mánáidviesuin Kárášjogas!

Sámedikkis lea maid mielde skeaŋka rahpamii: “Samegutter”, dahje sámibárdnit, lea govva man Marte Lill Somby lea dahkan. Son lea govvadáiddár gii orru ja bargá Kárášjogas ja lea bargan prošeavttain sámi nissoniid birra geat leat vásihan veahkaválddálašvuođa lagaš oktavuođain.


Ja vel lassiin lea sekaŋka báikkálaš sámi gávppis: ginttaljuolggi mii lea bohccočoarvvis rahkaduvvon ja glássaginttaljuolgi - maid sávan buktá čuovggá ja lieggasa Mánáidvissui.

 

Olu lihkku!

Juogadanboalut