Buorit olbmot,
Giitu bovdejumis deike dán čájáhusrahpamii.
Mun háliidan juogadit dán divtta dinguin, maid Niilas Helander čálii:
et frø hvilende
i hender
over bordet. du kan
aldri fjerne kjernen
i fra en ild
satt som bålet
(Niilas Helander 2020)
Dáidda sáhttá leat dego siepman mainna mii gilvit ođđa jurdagiid ja smiehttamušaid min eallima birra ja dan máilmmi birra gos mii eallit. Dat sáhttá hirpmástuhttit ja hástalit min rahpasit apmasa ektui. Go geahčadan dán čájáhusa, de dovddan aiddo dan ahte lean čákŋamin ođđa estetihkka-, smiehttamuš- ja dulkonlanjaide.
Dáinna čájáhusain lea Sámi Dáiddaguovddáš laktán guokte dáiddára geaid vuolggasadji lea hui guovttelágan:
Nuorra Tonje Plur gii bargá tekstiiladujiin, ja eallilan Marry Ailonieida Sombán Mari geas leat ekspressiiva govat. Goappašagain leat nana ja hui iešlágán dovddaheamit, muhto de bohciida juoga erenoamáš dán guokte dáiddára deaivvadeamis, juoga áibbas áidnalunddot maid ii livččii vejolaš árvidit ovdal čájáhusa hábmema.
Dáidda sáhttá maid leat dat hilla mii vuolggaha dáhpáhusa, mii bohciidahttá jođu ja rievdadusa. Ollugiidda lea oahpis ahte sámi dáiddárat geavahit dáidaga vearjun, čalmmustahttit vearrivuođa ja duolbmama. Sámi dáidaga dovddaheapmi lea ja leamaš eanet politihkalaš go ollu eará dáidda.
Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna loahpparaporttas lea sierra kapihtal dáidaga ja dáiddadovddahemiid birra, ja kapihttala historjjálaš oassi válddaha sámi dáidda- ja kulturdovddaheami oassin sámi politihkalaš historjjás, das lea sáhka resursaoamasteamis ja -hálddašeamis. Ollu sámi dáiddáriid gehččet dakkár joavkun mii geavaha dáidaga politihkalaš reaidun, ja ákkastit ahte vuolggasadjin lea erenoamážit Álttá-ášši. Ollu lea dáhpáhuvvan Álttá-ášši rájes. Sámi dáidda ja sámi dáiddárat leat dál dohkkehuvvon Sámis ja maiddái miehtá máilmmi. Na, máŋggas leat eanet beakkánat olgoriikkas go daid riikkain Sámis gos sii orrot. Dattetge lea uhccán sámi dáidda nationála dáiddačoakkáldagain.
Sámedikki čilgehusas sámi visuála dáidaga birra leat mii hábmen muhtun strategiijaid viidásat bargui sihkkarastit buoret rámmaeavttuid dáiddáriidda, buoret olahahttivuođa, ja loktet máhtu sámi dáidaga birra. Sámedikkis leat ortnegat mat njuolgga dahje gaskkalaččat dorjot sámi dáidaga ja sámi dáiddáriid ja maid berrešii nannet ja ovddidit, nu go sámi dáidaga oastinortnega, iešguđet ohcanvuđot doarjjaortnegiid ja Dáiddáršiehtadusa. Muhto jus galggaš lihkostuvvat dainna, de ferte Sámedikki ekonomalaš rámmaid loktet mealgadit. Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raportta barggu ja dálá ráđđehusa máinnašuvvon kulturloktema olis doaivvuimet Sámedikki oažžut eanet resurssaid min strategiijaid ollašuhttimii, muhto nu dat ii geavvan aŋkke dán vuoru.
Muhto mii eat vuollán. Mii áigut ain áŋgiruššat sámi dáidaga, sámi dáiddáriid ja sámi kulturásahusaid ovddas. Boahttevuođas háliidit oaidnit ollu siepmaniid ihtimin ja lieđđumin sámi dáiddasuorggis.
Loahpas háliidan giitit dáiddáriid sin veahki ovddas dáinna čájáhusain, ja sávan lihkku Dáiddaguovddážii mii lea válbmen dan.
Giitu!