Goas lea sámediggeválga 2021?

Sámediggeválga čađahuvvo oktanaga stuoradiggeválggain. Válgabeaivi 2021:s lea mánnodaga čakčamánu 13. beaivvi.

Du suohkana suohkanstivra sáhttá mearridit ahte suohkanis maid galgá čađahuvvot jienasteapmi sotnabeaivve čakčamánu 12. beaivvi. Dán fertet iskat iežat suohkanis.

Movt sáhtát jienastit - ovdalgihtiijienasteapmi dahje válgadiggi?

Dat man gallis leat dieđihuvvon Sámedikki válgajienastuslohkui du suohkanis mearrida movt don sáhtát jienastit.

Jus du suohkanis/gielddas leat 30 dahje unnit olbmo čálihan iežaset Sámedikki válgajienastuslohkui, de fertet ovddalgihtii jienastit. Válgakoarta muitala fertet go ovdalgihtii jienastit ja gosa jienasteapmi galgá sáddejuvvot.

Jus du suohkanis/gielddas leat 30 ja eanet olbmo čálihan iežaset Sámedikki válgajienastuslohkui, de lea maid válgadiggi doppe, dat mearkkaša ahte sáhtát mannat jienastanbáikái válgabeaivvi jienastit. Válgakoarttas gávnnat dieđuid das makkár válgabáikki sáhtát geavahit jienastanbeaivvi.

Beasat go jienastit?

Sámediggeválgii lea eaktun ahte leat deavdán 18 jagi ovdal válgajahki nohká. 

Jus galggat beassat jienastit, fertet maid leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui. Go registreret iežat dohko, de fertet duođaštit ahte anát iežat sápmelažžan ja ahte dus lea sámegiella ruovttugiellan, dahje ahte du váhnemiin, áhkuin/ ádjáin dahje du máttarváhnemiin lei sámegiella ruovttugiellan dahje ahte unnimusat nubbi du váhnemiin lea dahje lea leamaš sámedikki jienastuslogus. 

Jus leat dieđihan jienastuslohkui ovdal gaskaija geassemánu 30. beaivvi válgajagi, de beasat jienastit čavčča válggain. 

Jus don leat Ruoŧa, Suoma dahje Ruošša beal sápmelaš, de fertet leamaš álbmotregistrerejuvvon Norgii maŋemus golbma jagi ovdal sáhtát dieđihit iežat Sámedikki válgajienastuslohkui. 

Movt sáhtát dieđihit iežat Sámedikki válgajienastuslohkui?

Dás gávnnat elektruvnnalaš dieđihanskovi: Dieđiheapmi jienastuslohkui

Fertet geavahit ID-portála sisaloggemis. Čuovo deavdinbagadusa.

Sáhtát maid dieđihit iežat báberskovi bokte. Báberskovi gávnnat dán siiddus: Dieđiheapmi jienastuslohkui. Deavdde skovi ja sádde deike: Sámediggi, Ávjovárgeaidnu 50, 9730 Kárášjohka.

Jus sáddet dán boastta bokte, de ferte skovvi leat ollen Sámediggái ovdal gaskaija geassemánu 30. beaivvi 2021, vai sáhtát jienastit 2021 válggain. Ii doala ahte lea boasttas steampilastojuvvon 30.06.21. Fertet sáddet dan buori áiggis, vai dat olle Sámediggái ovdal dán áigemeari.

Árrajienasteapmi

Jus it sáhte jienastit válgabeaivvi dahje ovdalgihtiijienasteami áigodagas, de sáhtát váldit oktavuođa iežat suohkaniin/gielddain ja jienastit suoidnemánu 1. beaivvi rájes válgajagi ja dassážii go ovdalgihtiijienasteapmi álgá borgemánu 10. beaivvi.

Ovdalgihtiijienasteapmi

Jus iešguđet sivaid dihte it sáhte dahje hálit jienastit válgabeaivvi, de sáhtát ovdalgihtii jienastit.

Sii geat orrot suohkaniin/gielddain main ii leat válgadiggi, sáhttet dušše ovdalgihtii jienastit.

Sii geat orrot Norggas (earret Svalbárddas ja Jan Mayenis):

• Borgemánu 10. beaivvi rájes gitta maŋemus bearjadahkii ovdal válgabeaivvi

Sii geat orrot olgoriikkas: 

• Suoidnemánu 1. beaivvi rájes gitta nubbin maŋemus bearjadahkii ovdal válgabeaivvi

Sii geat orrot Svalbárddas ja Jan Mayenis:

• Suoidnemánu 1. beaivvi rájes gitta maŋemus bearjadahkii ovdal válgabeaivvi
• Sidjiide geat orrot Svalbárddas sáhttá sysselmesteren mearridit ahte ovdalgihtiijienasteapmi galgá loahpahuvvot árabut. Váldde oktavuođa sysselmeasttiriin jus lea eahpečielggasvuohta jienastanáigodaga birra.

Jus orut Svalbárddas, de sáhtát ovdalgihtii jienastit sysselmeasttira luhtte dahje dan luhtte gean sysselmeasttir lea nammadan jietnavuostáiváldin.

Jus leat Jan Mayenis, de departemeanta nammada jietnavuostáiváldi.

Jus leat fitname dahje orut olgoriikkas, de sáhtát jienastit norgga olgoriikkastašuvnnas.

Jus dus ii leat vejolašvuohta fitnat namuhuvvon jienastanbáikkiin, de sáhtát jienastit reiveboastta bokte. Jus áiggut jienastit reivve bokte, de váldde oktavuođa Sámedikkiin gos oaččut bagadusa.

Gos sáhtát jienastit? 

Sáhtát ovdalgihtii jienastit iežat suohkanis/gielddas ja don sáhtát maid ovdalgihtii jienastit vaikko makkár suohkanis/gieldas riikkas, muhto don fertet ovdalgihtii jienastit nu ahte jietna olle du suohkana/gieldda válgastivrii maŋemusat disdaga/maŋŋebárgga válgabeaivvi maŋŋel dii. 17.00 rádjai.

Du suohkan/gielda almmuha gos don sáhtát ovdalgihtii jienastit. Váldde oktavuođa iežat suohkaniin/gielddain jus leat eahpádusas gos ovdalgihtiijienasteapmi dáhpáhuvvá.

Jienastankoarta

Don gii leat dieđihuvvon válgajienastuslohkui oaččut jienastankoartta. Dán jienastankoartta válddát mielde go galggat jienastit. Dat álkidahttá barggu sidjiide geat váldet vuostá du jiena ja dahká ahte áššit doaimmahuvvojit jođáneappot.

Don sáhtát jienastit vaikko leat vajálduhttán dahje láhppán jienastankoartta. Suohkanis lea vejolašvuohta čálihit olggos ođđa jienastankoartta dutnje dahje deavdit dan čálalaččat. 

Dus ferte maid leat mielde dohkálaš legitimašuvdna go áiggut jienastit. 

Jienastankoarttas gávnnat dieđuid maid dárbbašat go galggat jienastit. 

Jus du suohkanis/gielddas dušše lea vejolaš ovdalgihtii jienastit, de boahtá dát ovdan jienastankoarttas.

Jus du suohkanis/gielddas maiddái lea vejolaš jienastit válgabeaivvi, de lea jienastankoarttas diehtu gos ja goas dán sáhtát dahkat.

Jus it leat ožžon jienastankoartta sámediggeválgii poastta mielde ja don oaivvildat ahte leat registrerejuvvon jienastuslohkui, de fertet váldit oktavuođa Sámedikkiin.

Movt ovdalgihtiijienastat?

Don feret legitimeret iežat sutnje gii váldá vuostá du jiena. Jus it leat ožžon jienastankoartta, de sáhtát legitimeret iežat omd. vuodjinkoarttain dahje eará dohkkehuvvon legitimašuvnnain.

Son gii váldá vuostá du jiena galgá čálihit du jienastankoartta jus dus ii leat dat mielde (dahje it leat ožžon dan).

Jienastankoarta galgá devdojuvvot nu ahte du lea vejolaš identifiseret. Dán dahká dan dihte go ii galgga merket jienastuslohkui ahte leat jienastan. Dán dahká easka maŋŋil. Lea dušše dát masa jienastankoarta geavahuvvo.

Oaččut jienastuslihppokonvoluhta mii lea alit.

Go leat iežat identifiseren, de manat jienastanhiŋgalii, válljet dan jienastuslihpu masa áiggut addit iežat jiena ja bijat dán jienastuslihppokonvoluhttii maid leat ožžon. Dan maŋŋil attát dán konvoluhta jietnavuostáiváldái. Jietnavuostáiváldi bidjá de jienastankoartta ja jienastuslihppokonvoluhta doavdnjekonvoluhttii ja doavdnjekonvoluhtta liibmejuvvo ovdal go biddjojuvvo gokčojuvvon jienastanlihttái.

Go doavdnjekonvoluhtta rahppojuvvo, de váldá son gii lohká jienaid jienastankoartta olggos ja merke dan jienastuslohkui. Dan maŋŋil biddjojuvvo jienastuslihppokonvoluhtta eará jienaid sisa nu ahte ii rahppojuvvo.

Jienasteapmi válgadikkis (válgabeaivvi)

Válgabeaivvi sáhtát dušše iežat suohkanis/gielddas jienastit. Jus jienastat jienastanbáikkis mii lea olggobealde dan suohkana/gieldda gosa don leat álbmotčálihuvvon, de hilgojuvvo du jienasteapmi.

Jienastankoarttas maid oaččut boahtá ovdan gos ja goas don sáhtát jienastit válgabeaivvi. Muhtin suohkaniin/gielddain lea sierra jienastanbáiki sámediggeválgii ja lea dehálaš ahte don jienastat dán jienastanbáikkis. Muhtin suohkaniin/gielddain lea maiddái válgadiggi sotnabeaivvi ovdal válgabeaivvi. Dát boahtá ovdan jienastankoarttas maid oaččut. Jus liikká lea eahpečielggasvuođat, de váldde oktavuođa iežat suohkaniin/gielddain, gos oaččut eanet dieđuid.

Movt jienastat válgabeaivvi?

Váldde oktavuođa jietnavuostáiváldiin ja legitimere iežat jienastankoarttain dahje eará dohkkehuvvon legitimašuvnnain, jus jietnavuostáiváldi ii dovdda du. Jietnavuostáiváldi merke válgajienastuslogu du nama bokte.

Don oaččut jienastuslihppokonvoluhta mii lea alit ja čujuhuvvot jienastanhiŋgalii. Don bijat ieš jienastuslihpu konvoluhttii ja dan maŋŋil bijat konvoluhta jienastanlihttái.

Jienastuslihppokonvoluhtta ii galgga steapmilastojuvvot nu go stuoradiggeválggaid jienastanlihpuiguin dahká.

Gean sáhtát jienastit?

Sáhtát jienastit dušše daid main lea listu du válgabiires dahje don sáhtát addit guoros jiena.