Åpning av Sámi Giellagáldus orienteringsseminar

Åpningstale ved sametingsråd Maren Benedicte Nystad Storslett ved Sámi Giellagáldus orienteringsseminar i forbindelse med Sametingets plenumsmøte 4. desember 2025 (talen er kun på samisk).

Buorit áirasat!

Sávan bures boahtima dán diehtojuohkimii Sámi Giellagáldu birra. Sámi Giellagáldu lea golmma Sámedikki oktasaš giellafága ásahus. Sámi Giellagáldu galgá doaibmat oktasaš áššedovdi fágaorgánan dain áššiin mat gusket sámegielaid čállingiela normeremii. Dát sisttisdoallá terminologiija ja čállinnjuolggadusaid normerema. Sámi Giellagáldu galgá lasihit sámegielaid sátnehivvodaga ja dán láhkai leat mielde sihkkarastimen sámegielaid boahtteáiggi.

Mii sámit leat guhká bargan ovttas riikkarájiid badjel sámegielaid normeremiin. 1971:s ásahii Sámekonferánsa Sámi Giellalávdegoddi. Dalle attii Sámekonferánsa fápmudusa Sámi Giellalávdegoddái bargat giellagažaldagaiguin mat gullet sámegielaide. Daddju viidáseappot ahte Sámi Giellalávdegoddi galgá bidjat johtui ja evttohit doaimmaid maid sii oidnet dárbbašlažžan suddjen dihte sámegielaid. 

Okta dehálaš bargu Sámi Giellalávdegottis lei čállingielaid normeren. Dáinna ásahemiin álge sápmelaččat ieža stivret sámegielaid normerema ja suddjema. Ja nu bohte ge sámegielaide ođđa čálligielat 1970- ja 1980 loguin. Ovdal dan ledje gielladutkit ja báhpat, geat eai lean sápmelaččat, ráhkadan sámegielaide čállingielaid. 

Dát lei dehálaš lávki sápmelaččaid iešmearrideamis sámegielaid badjel. Sámi Giellalávdegoddi doaimmai gitta 2011 rádjai. Okta dehálaš vásáhus lei ahte giellanormerenbargu dárbbaša doarvái ekonomalaš ja olmmošlaš resurssaid. Sámedikkit álggahedje dan dihte Sámi Giellagáldu prošeaktan 2013:s. Ulbmil lei ásahit giellanormerenásahus fásta doaibman. 

Lei dan dihte buorre olahus go mii nagodeimmet ásahit Sámi Giellagáldu fásta doaibman 2022:s. Sámegielaid iešmearrideami dihte lea dehálaš ahte mis lea ásahus maid Sámedikkit ieža leat álggahan ja maid Sámedikkit stivrejit ovttas.

Midjiide sámiide lea dehálaš ahte sámegielat ovdánit nu oktasaččat og vejolaš vaikko mii ássat golmma riikkas. Mii bures diehtit mot stáhtaid eanetlogugielat nugo dárogiella váikkuhit sámegielaide. Vai mii ain ovddasguvlui galgat sáhttit gulahallat sámegielaiguin riikarájiid badjel, lea dárbu ahte sámegielat ovdánit seamma.

Sámegielaid galgá leat vejolaš geavahit ođđaáiggi servodagas. Ovdamearkka dihte dárbbašuvvojit oahpponeavvuid ovdánahttimis čađat ođđa tearpmat ja sánit. Sámi Giellagáldu dehálaččamus bargu lea giellanormeren, tearpmaid ja sániid dohkkeheapmi.

Mun illudan gullat eambbo Sámi Giellagáldu doaimmaid birra. 

Deleknapper