Sametingspresidentens tale i Ohcejohka/Utsjoki

Sametingspresident Silje Karine Muotka deltar på lakseseminar i Ohcejohka/Utsjoki og her er presidentens åpningstale.  Tema for to-dagers seminaret er om samiske rettigheter i Tana-vassdraget, og om hvilke tradisjoner og egenskaper er viktige for samiske laksefiskere.

(På nordsamisk)

Buorre beaivi didjiide buohkaide, - luossabivdit, luossaberošteaddjit, dutkit, áššedovdit, vuoigatvuođaid bealušteaddjit ja buorre beaivvi sávan maiddái didjiide geat čuovvubehtet dán seminára streamas.

Dál lea juste dat áigi jagis masa eatnašat deatnogáttis ja johkagáttiin leat illudan guhkes dálvvi, luossabivdui ja dan vuosttaš luosa goddit. 

Dál go bohten deike ja vudjen biillain vulos Deanuleagi, de jurddašin, - ahte man ollu mii manahat go sápmelaččaid rikkis árbevierru lea bissehuvvon.  

Eai  gullo šat luossaságat dearbmeravddain. Eai oidno šiljuin ja giliin ráhkkaneamen luossabivdui. Gii lei máhttit einnostit, ahte dán dillái šaddat?  Jaskkodan dat rikkis johkakultuvra.  Luossabivdit šlundájit gáttis. 

Giđđageasi rivdet olbmuid ságat. Álo lei sáhkan, ahte gii son de rohtte gáddái dan vuosttaš stuorebuš dahje stuorámus luosa.  Ja man oavdu lei dollagáttis bassit varas luosa.  

Dán guovtte beaivásaš semináras leat ollu dehálaš fáttát, ja lea hui mávssolaš  go beassat digaštallat vuoigatvuođaid birra ja ahte dat dahkko min sápmelaččaid perspektiivvas.  

Diibmá leimmet Canadas, Vancouveris gos álgoálbmogat geat ellet luossabivdduin muitaledje iežaset  árbevieruin ja mo álgoálbmogat  leat rikkis máhtolašvuođa fievrridan buolvvas bulvii.  Dán deaivvadeamis lei hui čielga diehtu, ahte lea dárbu ásahit sierra álgoálbmot hálddašeami luossabivddus ja váttisvuohtan lea majoritehta riikkaid politihkka ja mo sii mearridit bivdoeriid.

Min guovllus, mii maid leat vásihan mo koloniseren lea váikkuhan ja bilidan min árbevieruid ja gullevašvuođa luossabivdui. Mis han leat iežamet historjjálaš duođaštusat, luossabivdui leat čadnon badjel 1000 sáni. Luossabivdu hábme iešdovddu ja identitehta.  

Munnje lea dehálaš ahte mii fas nagodat ealáskahttit ovttasbarggu ja nannet min oktavuođaid, sihke suoma- ja dáža bealde.  Mis sápmelaččain - ferte leat mihttun ahte boahttevaš buolvvat fas besset bivdit ja čuovvut árbevieruid.  

Luossabivdu  lea kultuvra, eallámuš, ealáhus  ja birgejupmi.  

Mu dáhttu lea ahte mii dán semináras olahat bohtosiid! Mii fertet ovttasráđiid ráhkadit buriid vuođđoprinsihpaid luossabivddu ektui.

Mis lea geatnegasvuohta guovtti riikka eiseválddiide čilget ja daguhit ahte mii sápmelaččat dáhttut nannet ja doalahit iežamet luossavuoigatvuođaid! 

Mii eat dohkket šiehtadallamiid eiseválddiiguin gos vigget rivvet min vuođđovuoigatvuođaid luossabivdui ja luossabivddus. 

Loahpas de háliidan velá muitalit, ahte álgoálbmogat geat ellet ja birgejit luossabivdduin, sii leat sávvan ahte boahtte riikkaidgaskasaš luossačoahkkin livččii dáppe Deanuleagis, ja dán doarjjun mun!

Illudan gullat din oaiviliid ja oahppat velá eanet luossabivddu historjjá, vuoigatvuođain ja árbevieruid birra.

Giitu!