Dáidda Sámedikkis

Sámediggi eaiggáda olu iešguđetgelágán dáidagiid, maid sihke sámi ja dáčča dáiddárat leat duddjon. Dáidagat leat ráhkaduvvon olu iešguđetgelágán vugiiguin, nugo árbevirolaš sámi duodji, báccit ja govvadáidda. Sámediggevistti dáidagat čatnasit sámi eallinvuohkái ja kultuvrii.

Hilde Skancke Pedersena seaidnedáidda "Luottat – Spor" lea dahkkon borron siŋkkas mas lea asehis golli ja metálla, ja oljoivdni. - Deaddil ja stuora govva ihtáDáidaga "Luottat - Spor" lea dáiddár Hilde Skancke Pedersen ráhkadan, ja dan oaidná sihke dievasčoahkkinlanjas ja olggobealde maid.

Dá leat muhtun dáiddárat ja dáidagat mat leat Sámedikki čoakkáldagas:

Hilde Skancke Pedersen

Hilde Skancke Pedersena seaidnedáidda "Luottat – Spor" lea dahkkon borron siŋkkas mas lea asehis golli ja metálla, ja oljoivdni. Dáidda lea dievasčoahkkinsáles Sámediggevisttis sárdnestuolus ja lávddi maŋábealde ja joatká seinniid mielde olggobealde sále ja vulos geallárii auditoria olggobeallái. Dáiddár lea meállapláhtaide boaldán arkeologalaš luottaid sámi ássan- ja hávdesajiin mat leat báhcán sámekultuvrras viessosajiid ja labyrinttaid hámis. Skancke Pedersen lei nubbi guovtti dáiddáris gii vuittii ráddjejuvvon gilvvu Sámediggevistti dáidaga válljema oktavuođas. 

Kristin Ytreberg

Dáiddára Kristin Ytreberg hearvvaid "Den som..." gávnnat vázzinhálla seinniin. Su dáidaga vuođđun leat dološ sámi sátnevádjasat maid Just Qvigstad čohkkii 1920-logus. Sátnevádjasat leat hábmejuvvon danis ja darvvihuvvon njuolga seaidnái. Ytreberg lei nubbi guovtti dáiddáris gii vuittii ráddjejuvvon gilvvu sámediggivistti hervema oktavuođas.   

Sátnevádjasat leat hábmejuvvon danis ja darvvihuvvon njuolga seaidnái. - Deaddil ja stuora govva ihtáSeaidnedáidda maid dáiddár Kristin Ytreberg lea ráhkadan.

Harald Bodøgaard

Bázzi "Rød", lea dahkkon granihtas (1999), ja dan lea dáiddár Harald Bodøgaard ráhkadan, ja Bjørn Bygg AS Romssas skeŋkkii dan Sámediggevistti almmolaš rahpama oktavuođas. 

Eva Bergmann

Málagova "Finnmark i gull" lea dáiddár Anna Eeva Bergman málen metállaivnniiguin (1965). Davvi-Trøndelága, Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkasuohkanat skeŋkeje gova Sámediggevistti rahpama oktavuođas. 

Astri Aasen

Dáiddára Astri Aasen málagovat stuora sámečoahkkimis Troanddimis 1917:s gávdnojit earret eará vázzinhállas dievasčoahkkinsále guvlui. Sámediggi osttii daid Trondheim kunstmuseumis (Troanddima dáiddamuseas) 80-jagi ávvudeami oktavuođas guovvamánu 6.b. 1997:s. Govat ledje čájáhusas Troanddima metodistgirku gealláris.   

Kåre Kivijärvi

Sámedikki laktavisttis, mii rahppui skábmamánus 2015:s, lea ráhkaduvvon sierra soadji gos leat máŋga gova Kåre Kivijärvis. Guokte buktaga su váldobuktagiin, "Fra de store banker" (1959/1961) ja "Portrett Nesseby" (1972) heaŋgájit Sámedikki ođđa visttis, ovttas Kivijärvi guđain guovddáš govaiguin, ráiddus man son ráhkadii 1966:s nuortalaš sámenissoniid birra. 

Outi Pieski

Tekstiila-installašuvdna mii heaŋgá dáhkis Sámedikkis - Deaddil ja stuora govva ihtáTekstiila-installašuvnna "Leagi vuoigŋa/Spirit of the Valley" lea dáiddár Outi Pieski ráhkadan. Elle Mari Dunfjell Oskal/Sametinget

Tekstiila-installašuvnna "Leagi vuoigŋa/Spirit of the Valley" lea dáiddár Outi Pieski ráhkadan. Installašuvdna lea darvvihuvvon Sámedikki ođđa vistti dáhkkái ja das leat riesaldagat ja metállastákkut mat heaŋgájit dego "uro" dáhkis. Buvtta čujuha gákteliinni v-hápmái.  

Sámedikkis leat dasa lassin sámi dáiddaduojit maid leat duddjon Håvard Larsen, Per Isak Juuso, Folke Fjällström ja Jon Ole Andersen, grafihkka maid Inga N. Andersen lea ráhkadan ja buvtta mas leat Aslaug Juliussena objeavttat. Sámedikki 25-jagi ávvudeami oktavuođas almmuhuvvui čálli Else Marie Isaksen girji "Sámediggi ja dáidda". Girji muitala dáidagiid birra mat leat Sámedikkis, ja dan sáhttá diŋgot Sámedikki girjerádjosis.

Loga eambbo Sámedikki dáidaga birra KORO neahttasiidduin.
Geahča eanet govaid Sámedikki dáidagiin Sámedikki Flickr-siidduin.