Stipeanda alit ohppui

Doarjjaportála rahppo borgemánu 1. beaivve ohcamii čakčalohkanbaji várás.

Vuoruheamit 2024:s

Prioritet 1:

  • Samisk barnehagelærerutdanning.
  • Ordinær barnehagelærerutdanning med samisk profil.
  • Samisk grunnskolelærerutdanning 1-7 og 5-10.
  • Ordinær grunnskolelærerutdanning 1-7 med samisk i fagkretsen som gir undervisningskompetanse samisk som førstespråk, minimum 30 studiepoeng.
  • Ordinær grunnskolelærerutdanning 5-10 med samisk i fagkretsen som gir undervisningskompetanse i samisk som førstespråk, minimum 60 studiepoeng.
  • Ordinær grunnskolelærerutdanning 1-7 og 5-10 med samisk i fagkretsen som gir undervisningskompetanse i samisk som andrespråk, minimum 60 studiepoeng.
  • Lektorutdanning 8-13 for studenter med samisk i fagkretsen som gir undervisningskompetanse i samisk som 1. språk, minimum 60 studiepoeng.

Prioritet 2:

  • Ordinær barnehagelærerutdanning for studenter med standpunktkarakter/eksamen i samisk som første- eller andrespråk fra videregående opplæring eller tilsvarende nivå.
  • Lektorutdanning 8-13 for studenter med standpunktkarakter/eksamen i samisk som førstespråk fra videregående opplæring eller tilsvarende nivå.
  • Faglærerutdanninger for studenter med standpunktkarakter/eksamen i samisk som førstespråk fra videregående opplæring eller tilsvarende nivå.
  • Praktisk- pedagogiske utdanninger for studenter med standpunktkarakter/eksamen i samisk som førstespråk fra videregående opplæring eller tilsvarende nivå.

Ohcanáigemearit

  • giđđalohkanbadji: 01.02.24 kl. 16.00.
  • čakčalohkanbadji 01.10.24 kl. 16.00.

Fuomáš ahte fertet ohcat stipeandda guovtte geardde juohke oahppojagi, sihke čakča- ja giđđalohkanbajis.

Ohccit fertejit logget sisa ID-porten bokte.

Ohcanskovvi (gáibida sisaloggema)

Dán ortnega njuolggadusat

1 Stipeandaortnega mihttomearri ja vuoruheamit

1.1 Stipeandaortnega mihttomearri

  • Eanet mánáidgárde- ja vuođđoskuvlaoahpaheaddjit geain lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta.

1.2 Vuoruheamit

Vuoruheapmi 1:

  • Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu.
  • Dábálaš mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu mas lea sámi profiila.
  • Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7 ja 5-10.
  • Dábálaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7 mas sámegiella lea fágasuorggis mii addá gelbbolašvuođa oahpahit sámegiela vuosttašgiellan, unnimusat 30 oahppočuoggá.
  • Dábálaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5-10 mas sámegiella lea fágasuorggis mii addá gelbbolašvuođa oahpahit sámegiela vuosttašgiellan, unnimusat 60 oahppočuoggá.
  • Dábálaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7 ja 5-10 mas sámegiella lea fágasuorggis mii addá gelbbolašvuođa oahpahit sámegiela nubbingiellan, unnimusat 60 oahppočuoggá.
  • Lektoroahppu 8-13 mas sámegiella lea fágasuorggis mii addá gelbbolašvuođa oahpahit sámegiela vuosttašgiella, unnimusat 60 oahppočuoggá.

Vuoruheapmi 2:

  • Dábálaš mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu studeanttaide geain lea oppalašárvosátni/eksámen sámegielas vuosttaš- dahje nubbingiellan joatkkaskuvlla oahpahusas dahje vástideaddji dásis.
  • Lektoroahppu 8-13 studeanttaide geain lea oppalašárvosátni/eksámen sámegielas vuosttašgiellan joatkkaskuvlla oahpahusas dahje vástideaddji dásis.
  • Fágaoahpaheaddji oahput studeanttaide geain lea oppalašárvosátni/eksámen sámegielas vuosttašgiellan joatkkaskuvlla oahpahusas dahje vástideaddji dásis.
  • Geavatlaš-pedagogalaš oahput studeanttaide geain lea oppalašárvosátni/eksámen sámegielas vuosttašgiellan joatkkaskuvlla oahpahusas dahje vástideaddji dásis.

1.3 Ulbmilolahusa eavttut

  • Stipeandaoažžu lea čađahan eksámena juolluduvvon stipeandda ektui.

2 Ohcama hápmi ja sisdoallu

2.1 Doarjja oažžu/Gii sáhttá ohcat

  • Studeanttat sámi mánáidgárde- ja vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus ja praktihkalaš- pedagogalaš oahpus Sámi allaskuvllas.
  • Studeanttat lulli- ja julevsámegiela vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus Nord universitetas (Davvi universitehtas).
  • Studeanttat bargosadjevuđot mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus mas lea sámi profiila Nord universitetas (Davvi universitehtas).
  • Studeanttat dábálaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus 1-7 mas lea sámegiella fágasuorggis mii addá oahpahangelbbolašvuođa sámegielas vuosttašgiellan, unnimusat 30 oahppočuoggá.
  • Studeanttat dábálaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus 5-10 mas lea sámegiella fágasuorggis mii addá oahpahangelbbolašvuođa sámegielas vuosttašgiellan, unnimusat 60 oahppočuoggá.
  • Studeanttat dábálaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus 1-7 ja 5-10 mas lea sámegiella fágasuorggis mii addá oahpahangelbbolašvuođa sámegielas nubbingiellan, unnimusat 60 oahppočuoggá.
  • Studeanttat lektoroahpus 8-13 mas lea sámegiella fágasuorggis mii addá oahpahangelbbolašvuođa sámegielas vuosttašgiellan, unnimusat 60 oahppočuoggá.
  • Studeanttat Norgga allaskuvllain ja universitehtain geat leat Norgga álbmotregistaris, ja geat sáhttet duođaštit ahte leat čađahan eksámena dahje oppalašárvosáni:
    • Sámegielas 1. dahje 2. giellan joatkkaskuvlaoahpus, dahje vástevaš dásis dábálaš mánáidgárdeoahpus.
    • Sámegiella 1. giellan joatkkaskuvlaoahpus, dahje vástevaš dásis lektoroahpus 8-13, fágaoahpaheaddjeoahpus ja praktihkalaš-pedagogalaš oahpus.

2.2 Ohcanáigemearri

  • Sámediggeráđđi mearrida ohcanáigemeari.

2.3 Gáibádusat ohcamii

  • Ohcan galgá sáddejuvvot Sámedikki doarjjaportála bokte.
  • Ohcamat mat eai ollašuhte ohcaneavttuid hilgojuvvojit.

2.4 Eavttut ohccái

  • Ohcci galgá bidjat ohcama mielde čuovvovaš duođaštusa:
    • Universitehta dahje allaskuvla galgá oppalaš dokumeanttas duođaštit čuovvovačča mii guoská ohccojuvvon stipendii:
      • Oahppu ja man galle oahppočuoggá.
      • Duođaštusa ahte sámegiella lea oassin vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu fágasuorggis.
      • Duođaštusa ahte lohkanbadjedivat lea máksojuvvon.
      • Duođaštus ahte lea čađahan eksámena ovddas stipeandda ovddas maid lea ožžon.
    • Ohccit bargosadjevuđot mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus mas lea sámi profiila, galget duođaštit virgedili unnimusat 25% virggis sámi mánáidgárddis dahje sámi ossodagas dábálaš mánáidgárddis, čađahuvvon eksámena dahje oppalašárvosáni sámegielas 1. dahje 2. giellan joatkkaskuvlaoahpus dahje vástevaš dásis.
    • Ohcci galgá duođaštit čađahuvvon eksámena dahje oppalašárvosáni sámegielas 1. dahje 2. giellan joatkkaskuvlaoahpus, dahje vástevaš dásis. Dát guoská ohcciide dábálaš mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus.
    • Ohcci galgá duođaštit čađahuvvon eksámena dahje oppalašárvosáni sámegielas 1. giellan joatkkaskuvlaoahpahusas, dahje vástevaš dásis. Dát guoská ohcciide lektorohppui, fágaoahpaheaddjeohppui ja praktihkalaš-pedagogalaš ohppui.
  • Ohcci gii ii leat Norgga álbmotregistaris muhto lea studeanta vuoruhuvvon oahpuin Norgga allaskuvllain ja universitehtain, ferte buktit čuovvovaš duođaštusa ovdal go sáhttá oažžut stipeandda; pássanummar, guoskevaš olbmo báŋkku namma ja čujuhus, Iban- ja Swiftnummar.
  • Stipeanda ii addojuvvo seamma fágii seamma dásis eanet go oktii.
  • Addojuvvo stipeanda oahpuide mat leat unnimusat 10 oahppočuoggá juohke lohkanbajis.
  • Addojuvvo stipeanda eanemusat 30 oahppočuoggái juohke lohkanbajis.

3 Ohcamiid meannudeapmi

3.1 Ohcamiid meannudeapmi

  • Ohcamat mat eai ollašuhte ohcaneavttuid hilgojuvvojit.
  • Meannudanáigi:
    • Doarjjaortnegat main lea rabas ohcanáigemearri meannuduvvojit dađistaga ja golmma mánu sisa dan rájes go ohcan lea joavdan.
  • Sámediggi sáhttá jearrat eanet duođaštusaid dahje gohččut čielggadanságastallamii.
  • Go ovddeš stipeandda ovddas maid lea ožžon váilu duođaštus čađahuvvon eksámenis, de hilgojuvvo ohcan.

3.2 Eavttut doarjjaožžui

  • Eksámen oahpuin maidda lea ožžon stipeandda, galgá čađahuvvot dan lohkanbajis masa lea ožžon stipeandda.
  • Earenoamáš eavttuid vuođul, sáhttá stipeandaoažžu čálalaččat ohcat áigemeari čađahit eksámena maŋiduvvot. Ohcan galgá vuođustuvvot, ja sáddejuvvot Sámediggái ovdal eksámendáhtona mii lea ohcamis.

3.3 Eksámena čađaheami áigemearri

  • Prošeavtta gárvvistanáigemearri lea jagi maŋŋá go doarjjareivve lea sáddejuvvon.
  • Erenoamáš ákkaid vuođul sáhttá doarjjaoažžu čálalaččat ohcat guhkit áigemeari prošeavtta/doaibmabiju gárvvisteapmái, gitta guovtti jahkái. Ohcan galgá vuođustuvvot.

3.4 Rievdadusat stipeandaeavttuin

  • Maŋŋá go stipeanda lea mearriduvvon, lea stipeandaoažžus alddis geatnegasvuohta dieđihit jus stipeandda eavttut rivdet.

3.5 Máksineavttut

  • Stipeanda máksojuvvo go mearrádus lea dahkkojuvvon.
  • Jos ohcci ovdal lea ožžon doarjaga Sámedikkis ja doarjjaoažžu lea rihkkon doarjjaeavttuid, de sáhttá dat dagahit dan ahte máksimat bissehuvvojit dassážiigo eavttuid rihkkun lea nohkan.

4 Meroštallannjuolggadusat, Definišuvnnat

4.1 Meroštallannjuolggadusat

4.1.1 Meroštallannjuolggadusat I – vuoruhus 1

  • Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu
  • Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7 ja 5-10
  • Dábálaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7 mas lea sámegiella fágasuorggis mii addá oahpahangelbbolašvuođa sámegielas vuosttašgiellan, unnimusat 30 oahppočuoggá
  • Dábálaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5-10 mas lea sámegiella fágasuorggis mii addá oahpahangelbbolašvuođa sámegielas vuosttašgiellan, unnimusat 60 oahppočuoggá
  • Dábálašvuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7 ja 5-10 mas lea sámegiella fágasuorggis mii addá oahpahangelbbolašvuođa sámegielas nubbingiellan, unnimusat 60 oahppočuoggá
  • Eanemusat 30 oahppočuoggá juohke lohkanbajis kr 25 000.
  • Gaskal 15 ja 29 oahppočuoggá juohke lohkanbajis 10 000 ru.
  • Gaskal 10 ja 24 oahppočuoggá juohke lohkanbajis 5 000 ru.

 

4.1.2 Meroštallannjuolggadusat II – vuoruhus 2

  • Dábálaš mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu
  • Lektoroahppu 8-13
  • Fágaoahpaheaddjeoahppu
  • Praktihkalaš-pedagogalaš oahppu
  • Eanemusat 30 oahppočuoggá juohke lohkanbajis 10 000 ru.
  • Gaskal 15 ja 29 oahppočuoggá juohke lohkanbajis 5 000 ru.
  • Gaskal 10 ja 14 oahppočuoggá juohke lohkanbajis 3 000 ru.

4.1.3 Meroštallannjuolggadusat III – 1

  • Mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu – bargosadjevuđot mas lea sámi profiila – oasseággi 18 500 ru juohke lohkanbadjái studeanttaide geat čuvvot oahpu oahppoovdáneami, 8 lohkanbaji 4 oahppojagi.
  • Sámegielat mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu - máškidis- oasseáiggi 21 400 ru juohke lohkanbadjái studeanttaide geat čuvvot oahpu oahppoovdáneami, 7 lohkanbaji 3,5 oahppojagi.

4.2 Definišuvnnat

Dat lea guokte lohkanbaji oahppojagis, giđđa- ja čakča lohkanbadji.

5 Raporteren

5.1 Raporterengáibádus

  • Galgá buktit duođaštus eksámenis mii lea čađahuvvon giđđalohkanbajis ovdal golggotmánu 1. beaivvi bušeahttajagis.
  • Galgá buktit duođaštusa eksámenis mii lea čađahuvvon čakčalohkanbajis ovdal guovvamánu 1. beaivvi čuovvovaš bušeahttajagi.

5.2 Bearráigeahččan ja čuovvuleapmi

  • Sámediggi sáhttá dárkkistit geavahuvvojit go ruđat eavttuid mielde.
  • Sámediggi sáhttá dárkkistit ahte stipeandaoažžu lea čađahan eksámena ja gáibidit stipeanda máksojuvvot ruovttoluotta ollásit jus ii leat dahkan dan.
  • Sámediggi sáhttá bivdit eanet dieđuid. Dát guoská dieđuide mat galget geavahuvvot statistihkkii ja eará raporteremii.

5.3 Stipeandda ruovttuluottamáksin ja sihkkun

  • Sámediggi sáhttá gáibidit stipeandda máksojuvvot ruovttoluotta go lea máksojuvvon beare olu.
  • Sámediggi geassá doarjjalohpádusa ruovttoluotta, dolle doarjaga dahje gáibida ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta jos:
    • Stipeandaoažžu lea rihkkon dieđihangeaskku.
    • Doarjja ii geavahuvvo doarjaga ulbmila mielde ja daid eavttuid mielde mat leat mearriduvvon doarjjareivves.
    • Stipeandaoažžu lea rihkkon mearrádusaid dain njuolggadusain.
  • Jos doarjjaoažžu dákkár oktavuođain ii mávsse ruovttoluotta, de sáhttá Sámediggi rievtti bokte gáibidit máksojuvvot dan mii lea buorrin. Jos ruđat eai máksojuvvo ruovttoluotta dan áigemeari sisa mii lea biddjojuvvon, de sáhttá gáibidit maŋŋoneami ovddas reanttuid vel lassin, gč. juovlamánu 17. b. 1976 mannosaš lága nr. 100 reanttuid birra maŋŋonan máksima oktavuođas jna.

Leatgo dus gažaldagat?

Kathrine Anti
Vuosttaškonsuleanta Mánáidgárdi
E-poasta
Telefovdna +47 78 47 41 25
Mobiltelefovdna +47 90 63 98 06
Per Thomas Aira Balto
Vuosttaškonsuleanta/Førstekonsulent
E-poasta
Telefovdna +47 78 47 40 96
Vuosttaškonsuleanta/Førstekonsulent