Almmuheapmi lea okta hárvenaš almmuheapmi mii viidát ja dárkilit ovdanbuktá iešguđet lágan fágasurggiid birra, ja lea earenoamáš áššáiguoskevaš sidjiide geain lea dárbu oahppat dahje diehtit sámi dilálašvuođaid birra.
Lea Sámi statistihka fágalaš analysajoavku mii redigere Sámi logut muitalit/Samiske tall forteller. Analysajoavku nammaduvvo gieldda- ja ođasmahttindepartemeanttas searválaga Sámedikkiin njealji jahkái hávális.
Njealji jagi áigodahkii 2022-2026 leat čuovvovaš ovddasteaddjit nammaduvvon:
- Sámi allaskuvla: Inger Marie Gaup Eira, vuosttašamanueansa (sadjásaš: Line Aimee Kalak, allaskuvlalektor)
- Nuortta Universitiehtta: Lars Kirkhusmo Pharo, professor ja prodekána FOU (sadjásaš: Asbjørn Kolberg, forsker)
- UiT Norgga arktalaš universitehta: Eva Josefsen, professor (sadjásaš: Jan-Erik Henriksen, doseanta)
- Statistisk sentralbyrå (SSB): Christian Molstad, ráđđeaddi (sadjásaš: Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi)
- Oslo Met – storbyuniversitetet: Cato Christensen, vuosttašamanueansa (sadjásaš: Mona Myran, kanturhoavda)
Guovttejageáigodahkii 2022-2024 lea joavku válljen jođiheaddjin Inger Marie Gaup Eira ja nubbinjođiheaddjin Lars Kirkhusmo Pharo.
Loga eanet Sámi logut muitalit birra dás
Dá leat buot Sámi logut muitalit almmuheamit:
Sámi logut muitalit 15
Dán girjjis čállá Kevin Johansen sámegiela formála oahpahusa ovdáneami treanddaid birra. Artihkal gieđahallá sámegiela oahpahusa mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas ja alit oahpahusas. Mikkel Berg Nordlie čállá sámi urbaniserema birra ja gos gávpotsápmelaččat ásset. Kathrine Ivsett Johnsen čájeha artihkkalis mo dálá boazodoallopolitihkka lea joatkka 70-logu rašonaliserenpolitihkas. Tor A. Benjaminsen analysere artihkkalis rievdamiid ráđđejeaddji norgalaš narratiivvas sámi boazodoalu birra maŋemus jagiid, ja jearrá leat go ealáhusa birra dát rievdagoahtán positiiva oainnu guvlui. Svein Disch Mathiesen, Eli R. Skum ja Lars Moe čállet dan birra mii historjjálaččat dáhpáhuvai gáldejuvvon bohccuiguin Sovjetuniovnnas ja Norggas, ja buohtastahttet movt muhtin šlájat bohccot jávke Norgga ”moderna” boazodoallostatistihkas. Anders Sønstebø lea maiddái dán jagi čállán Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga jahkásaš artihkkala, mainna buohtastahttá ja kommentere dálá statistihkaid muhtin válljejuvvon servodatsurggiin.
Geahča báddejuvvon seminára Sámi logut muitalit 15 almmuheamis
Sámi logut muitalit 14 (PDF, 3 MB)
Raporta sisttisdoallá vihtta artihkkala. Øystein A. Vangsnes čájeha artihkkaliiddis movt ohppiidlohku sámegieloahpahusas vuođđoskuvllas njiedjá – maid gohčoda “sámegiela luohpamin”. Vigdis Nygård ja Bård Kårtveit guorahallaba Sámedikki ealáhusovdáneami doarjagiid. Kevin Johansen čállá Sámedikki jienastuslogu birra ja movt dat lea rievdan áiggi mielde, mii lea vuođđuduvvon loguide gitta 2019 rádjái. Anders Sønstebø lea maid dán jagi veahkehan Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga jahkásaš “gozihanartihkkaliin”, mainna buohtastahttá ja kommentere dálá statistihkaid muhtin válljejuvvon servodatsurggiin.
Sámi logut muitalit 13 (PDF, 3 MB)
Dán almmuheamis čálliba Snefrid Møllersen ja Iulie Aslaksen bajit dási perspektiivvas sámi statistihka geavaheami birra. Lene Antonsen ja Trond Trosterud čálliba sámegiela digitála resurssaid geavaheami birra. Dasa lassin čállá Trosterud vel sámegielat girjjálašvuođa birra mii lea almmuhuvvon Norggas. Kevin Johansen ges guorahallá makkár sámegielat dilli lea mánáidgárddiin, ja Anders Sønstebø čállá dan jahkásaš kapihttala sámi loguid birra.
Sámi logut muitalit 12 (PDF, 4 MB)
12. almmuheamis lea fáddá matematihkka ja matematihkkaoahpahus kultuvrralaš konteavsttas. Eará fáddá lea veahkaválddálašvuohta ja illásteapmi sápmelaččaid gaskkas Norggas. Fáddán leat maid fysalaš sisabáhkkemat sámi boazoguohtunguovlluin, ja julev- ja lullisámi gáiddusoahpahus.
Sámi logut muitalit 11 (PDF, 4 MB)
11. almmuheapmi sisttisdoallá gova tematihka kommenterejuvvon statistihkain. Earret eará sámediggeválggaid searvan, sámi filmma ovdánantreanddat, ássan- ja bargodilálašvuohta boazosámi álbmogis lullisámi guovllus, ja sámegielaid alit oahpahusa ovdáneapmi
Sámi logut muitalit 10 (PDF, 4 MB)
10. almmuheapmi sisttisdoallá máŋga fáttá mat leat relevánttat servodatovdáneapmái sámi guovlluin.
Sámi logut muitalit 9 (PDF, 5 MB)
Iešguđet bealit mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttuin sámi guovlluin leat váldofáddán Sámi logut muitalit 9:s. Raporta sisttisdoallá maid sámi servodatovdáneami treanddaid máŋgga suorggis.
Sámi logut muitalit 8 (PDF, 5 MB)
8. almmuheamis lea váldofáddá sámi gielat oahpahusas.
Sámi logut muitalit 7 (PDF, 5 MB)
Fáttát mat kommenterejuvvojit leat rievdadusat ealáhusstruktuvrras STN-guovllus (guovllus mat ožžot ealáhusdoarjaga Sámedikkis), barggolašvuođastatistihkka STN-guovllus, historjjálaš geahčastat boazodoalu ovdáneamis olles riikkas, Romssa ja Finnmárkku mearrasámi vuonaid guolásteami ovdáneapmi 1980 rájes gitta otnážii ja rievdadusat muhtin guovddáš servodatsurggiin.
Sámi logut muitalit 6 (PDF, 8 MB)
Fáttát mat kommenterejuvvojit leat rievdadusat sámi gielladilis Norggas, Sámedikki doarjjaortnegat sámegielaide, sámegiela alit oahpahusa lohkanpoeaŋŋabuvttadeami, sámegiel geavaheapmi šilttain ja biebmodorvvolašvuohta davvin.
Sámi logut muitalit 5 (PDF, 6 MB)
Viđat almmuheapmi sisttisdoallá earret eará statistihka surggiin nugo álbmotloguovdáneamis Norggas golmma davimus fylkkain, ássan- ja fárrentreanddat norgga-sámi suohkaniin, sápmelaččat bellodagain ja válggain, ja sámegiella mánáidgárddis ja skuvllas.
Sámi logut muitalit 4 (PDF, 3 MB)
Sámi gielaid dilli mánáidgárddis ja skuvllas, biras- ja resursahálddašeapmi sámi guovlluin, sámiguoski doavttergrádabuvttadeapmi ja sohkabealperspektiiva sámi statistihkas leat muhtin fáttát mat kommenterejuvvojit.
Sámi logut muitalit 3 (PDF, 6 MB)
3. almmuheamis kommenterejuvvo earret eará statistihkka surggiin nugo sámi mediain, válgajienastuslogus, álbmotovdáneapmi ja sámi giella mánáidgárddiin ja skuvllain.
Sámi logut muitalit 2 (PDF, 4 MB)
2. almmuheamis leat seamma fáttát go vuosttaš girjjis. Ođas dán jagi lea kapihtal dearvvašvuođa birra ja kapihtal ealáhuseallima birra.
Sámi logut muitalit 1 (PDF, 971 kB)
Raporttas ságaskuššo erenoamážit sámi dieđuid olaheapmi odne ja vejolašvuohta oažžut ođđa ja buoret dieđuid boahtteáiggis. Eará fáddá lea demográfalaš ovdáneapmi árbevirolaš sámi guovlluin. Viidáset geahččá raporta lagabuidda rievdademiide oahpahusministaris sámi álbmogis, ja rievdademiide mii guoská sámegielaid válljemii vuođđoskuvllas.