Sámi dearvvašvuođadutkama áššedovdi etihkalaš lávdegoddi

Sámi kollektiiva miehtan galgá ordnejuvvon sámi dearvvašvuođadutkama oktavuođas. Sámediggeráđđi lea delegeren válddi áššedovdi lávdegoddái addit dakkár miehtama.

Sámi dearvvašvuođadutkan lea dutkansuorgi mii dál jođánit ovdána. Seammás eai vuhtiiváldde lágat eaige gullevaš dutkanetihkalaš njuolggadusat sápmelaččaid kollektiivvalaš iešmearridanvuoigatvuođaid go guoská dákkár dutkamii. Danne lea Sámedikki dievasčoahkkin mearridan etihkalaš njuolggadusaid sámi dutkama várás. Doppe lea maiddái sámi dearvvašvuođadutkama definišuvdna.

Loga etihkalaš njuolggadusaid sámi dutkama várás (ášši 23/19) (PDF, 279 kB) 

Mearrádusa vuođđun lea raporta maid áššedovdi lávdegoddi lea ráhkadan, maid sámediggeráđđi nammadii 2016:s, ja lea čuovus sámeparlamentarihkkárkonferánssa 2011 julggaštusas. Loga raportta: Forslag til etiske retningslinjer for samisk helseforskning og forskning på samisk humant biologisk materiale

Loga gulaskuddancealkámušaid raportii

Njuolggadusaiguin háliida Sámediggi sihkkarastit ahte sámi dearvvašvuođadutkan vuođđuduvvá álgoálbmogiid iešmearridanvuoigatvuhtii, ja vuhtiiváldá ja árvvusatná sámi kultuvrra ja sámi servodaga girjáivuođa ja iešvuođa.

Sámi kollektiivvalaš miehtama viežžan

Ohcanbagadus (PDF, 256 kB)

Jus leat eahpesihkar dárbbaša go du prošeakta sámi kollektiivvalaš miehtama, de sáhtát sáddet sisa ovdanbuktinárvoštallanskovi (Fremleggingsvurdering). Dáid áššemeannudit lávdegotti čálli ja lávdegotti jođiheaddji dahje nubbinjođiheaddji dađistaga.

Fremleggingsvurdering - Sámi dearvvašvuođadutkamii

Jus leat gažaldagat ohcamuša dahje njuolgadusaid birra, de sáhttá jearrat lávdegotti čállis Bent Martin Eliassen: beel@samediggi.no+47 78 47 40 00.

Áššedovdi lávdegoddi

Njuolggadusaid mielde galgá sámi kollektiiva miehtan ordnejuvvon sámi dearvvašvuođadutkama oktavuođas.  Sámediggeráđđi delegerii áššis SR-86/20 válddi áššedovdi lávdegoddái addit dakkár miehtama. Áššedovdi lávdegottis leat:

  • Jođiheaddji Siv Kvernmo; professor/váldodoavttir, ph.d., UiT/UNN.
    • Peršovnnalaš várrelahttu: Margrethe Bals Utsi; suohkanpsykologa/psykologaspesialista, ph.d., Guovdageainnu suohkan/SANKS.
  • Nubbenjođiheaddji Maret Aile Sara; diggeriekteduopmár, Sis- ja Nuorta-Finnmárkku diggegoddi.
    • Peršovnnalaš várrelahttu: Risten Inga Henriksen; politiadvokáhtta, Vest politiguovlu
  • Anne Lene Turi Dimpas; suohkanpsykologa/psykologaspesialista, ph.d., Guovdageainnu suohkan/SANKS.
    • Peršovnnalaš várrelahttu: Jan Erik Henriksen; doseant, UiT.
  • Torunn Pettersen; dutki, ph.d., Sámi allaskuvla
    • Peršovnnalaš várrelahttu: Susanna Ragnhild Siri, dutki, ph.d., UiT.
  • Lena Kroik; prošeaktakoordináhtor, guovlludivššár, Med Dr, Region Västerbotten. Ruoŧa Sámediggi nammadan.
    • Peršovnnalaš várrelahttu: Jon Petter Stoor; postdoktor, ph.d., Ubmi universitehta. Ruoŧa Sámediggi nammadan.
  • Ingrid Jåma: SANKS geavaheaddjiráđi lahttu ja Sámedikki vuorrasiidráđi 1. várrelahttu.
    • Peršovnnalaš várrelahttu: Kristine Julie Eira. Sámedikki vuorrasiidráđi jođiheaddji.
  • Heidi Eriksen: Doavttir. Suoma Sámediggi nammadan.
    • Peršovnnalaš várrelahttu:  Lydia Heikkila, seniorráđđeaddi. Suoma Sámediggi nammadan.

Lávdegoddi sáhttá dárbbu mielde viežžat eanet gelbbolašvuođa, omd. genehtalaš gelbbolašvuođa. Kollektiiva miehtan gáibida unnimusat 2/3 eanetlogu. Mearrádus ii sáhte dahkkot go leat unnit go 4 lahtu/várrelahtu sajis. Jođiheaddjis lea duppaljietna ja lávdegotti eanetlohku nammada su 2 jagi áigodahkii.

Čoahkkinbeaivvit 2024

Ohcanáigemearit 2024

Ođđajagimánu 22. b.

Ođđajagimánu 10. b.

Guovvamánu 21. b.

Guovvamánu 7. b.

Njukčamánu 21. b.

Njukčamánu 6. b.

Cuoŋománu 24. b

Cuoŋománu 10. b.

Miessemánu 22. b.

Miessemánu 8. b.

Geassemánu 26. b.

Geassemánu 3. b.

Borgemánu 21. b. 

Borgemánu 7. b.

Čakčamánu 18. b.

Čakčamánu 4. b. 

Golggotmánu 23. b.

Golggotmánu 9. b.

Skábmamánu 20. b.

Skábmamánu 6. b.

Juovlamánu 11. b.

Juovlamánu 2. b.

Čoahkkimat álget dábálaččat diibmu 08.30 ja bistet diibmu 10.30 rádjái. 

​Lávdegotti mandáhtta

Sápmelaččain lea kollektiivvalaš iešmearridanvuoigatvuohta siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON konvenšuvnna mielde, ja ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođat (ESK) mielde, ja ON álbmotálbmotjulggaštusa mielde. Maiddái ILO-konvenšuvnna 169 mielde ja Sámedikki ja stáhta eiseválddiid konsultašuvdnabargovuogi mielde, mii lea mearriduvvon gonagaslaš resolušuvnnas 2005:s, lea sápmelaččain vuoigatvuohta searvat ovttaárvosaš bealálažžan dearvvašvuođadutkamušprošeavttaid buot dásiin. Lávdegoddi galgá:

  • Sámi álbmoga olis addit kollektiiva ja dynámalaš miehtama sámi dearvvašvuođaprošeavttaide Norggas.
  • Addit kollektiiva ja dynámalaš miehtama gustovaš sámi dearvvašvuođadutkama etihkalaš njuolggadusaid mielde.
  • Árvvoštallat dutkanprošeavttaid sierra čoahkkimis ja ovdal čoahkkimiid medisiinnalaš ja dearvvašvuođafágalaš dutkanetihka Regiovnnalaš lávdegottiin (REK).
  • Dárbbu mielde gulahallat ja leat olámuttus medisiinna ja dearvvašvuođafága Nationála dutkanetihkalaš lávdegotti várás (NEM), REK ja eará relevánta dutkanetihkalaš lávdegottiide.
  • Nu bures go vejolaš vástidit dutkanetihkalaš gažaldagaid dutkanjoavkkuin ja dutkiin, ja oassálastit relevánta forain.
  • Evalueret ja dárbbu mielde evttohit rievdadusaid sámi dearvvašvuođadutkama etihkalaš njuolggadusaide.

Komitéens bestemmelser om habilitet. (PDF, 144 kB)