Gaskenasjonaale konvensjovnh

Gaskenasjonaale konvensjovnh

Saemiedigkie lea reessehtæjjah gaskenasjonaale orgaanine juktie åålmegerïekteles konvensjovnh, bæjhkoehtimmieh jïh jeatjah dïrregh evtiedidh jïh fulkesidh mah veartenen aalkoeåålmegi reaktah nænnoestieh.

  • • EN:n konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (ICCPR)  gellie vihkeles ååmegerïekteles nåårmh åtna saemierïekteles ektiedimmesne. Daam konvensjovnem aaj inkorporeereme nöörjen reaktese jïh dïhte jeatjah laaki uvti båata, v. åålmegereaktalaakine. Joekoen vihkele lea artihkele 1 mij lea åålmegen reaktan bïjre jïjtje moenedh, artihkelh 2, 3 jïh 26 mah leah ij-sïerredimmien bïjre, jïh artihkele 27 mij vihteste almetjh mah etnihkeles, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkojde govlehtuvvieh eah edtjh reaktam nyöjhkesovvedh sijjen kultuvrem utnedh, sijjen religijovnese jaehkedh jïh religijovnem utnedh, jallh jïjtsh gïelem nuhtjedh. Aalkoeåålmegi bïjre artihkele 27 lea aaj reaktan bïjre materijelle kultuvredarjoemidie jïh aerpievuekien jieliemidie mah leah åtnoen bïjre eatnamistie jïh eatnemevierhtijste. Njoelkedasse aaj vaarjelimmiem vadta skïlkehtassi vööste eatnamisnie dejnie dajvine gusnie aalkoeåålmegh aerpievuekien jielieminie gïehtelieh.
  • EN:n konvensjovne ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle reaktaj bïjre jaepeste 1996 (ICESCR)  vihteste gaajhkh almetjh reaktam utnieh jïjtjh nænnoestidh, sijjen politihkeles sijjiem nænnoestidh jïh jïjtsh ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle evtiedimmiem eevtjedh. Konvensjovne ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle reaktaj bïjre aaj artihkelh åtna mah leah vihkele dejtie saemierïekteles dåeriesmoeride. Seammalaakan goh konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre, SP, lea aaj ESK:m inkorporeereme nöörjen reaktan sïjse åålmegereaktalaaken tjïrrh, jïh jeatjah laaki uvte båata. Artihkele 2 vihteste staath åeliedimmiem utnieh tjirkedh tjïrrehtimmie reaktijste, mah leah vihtiestamme ESK:sne dorjesuvvieh bielelen naan såarhts sïerredimmie. Gaajhkh åålmegh maehtieh sijjen ræjhkoesvoeti bijjeli reeredh eatnamisnie, jïh ij saaht guktie akte åålmege edtja sov jieliemassevåaromem dassedh. Staath tjuerieh sjiehteles dahkoeh darjodh juktie konvensjovnen reaktah sjïehtesjidh dan jïjnjem maahta, viertiestamme vierhtiejgujmie mah laantesne gååvnesieh.
  • EN:n konvensjovne maanaj reaktaj bïjre jaepeste 1989 (MK) göökte reaktah åtna mah joekoen aalkoeåålmegi reaktah neebnieh. Artihkele 30 lea mahte seammalaakan goh SP-artihkele 27, dejnie joekehtsinie aalkoeåålmegh leah sjïerelaakan neebnesovveme MK-artihkelisnie 30.  Njoelkedasse åålmegerïekteles åeliedimmieh staatese tseegkie saemien maanaj byjjenimmietsiehkiej bïjre, jïh dej religijööse, kulturelle jïh gïeleldh reaktaj bïjre. Artihkele 17 (d) staatem åelede barkedh ihke medijh joekoen aalkoeåålmegi maanaj gïeleldh daerpiesvoeth krööhkestieh. Seammalaakan goh SP jïh ESK lea aaj maanakonvensjovnem inkorporeereme nöörjen reaktese åålmegereaktalaaken tjïrrh.
  • EN:n konvensjovne nåhkehtimmien bïjre gaajhkesåarhts naeliesïerredimmeste jaepeste 1965 (NSK) lea dïhte vihkielommes åålmegerïekteles dïrrege sïerredimmien bïjre. Sïerredimmie aalkoeåålmegistie Naeliesïerredimmiekonvensjovnen nualan båata. EN:n naeliesïerredimmiemoenehtse joekoenlaakan tjïerteste aalkoeåålmegi teehpeme laanteste jïh eatnemevierhtijste «koloniseereme, kommersijelle sïeltide jïh staateles gïehtelimmide» leah sïerredimmie. Naeliesïerredimmiemoenehtse gaskem jeatjah lahtestimmine bööti Nöörjen Reerenassen raeriestæmman finnmarhkelaakese, gusnie tjoeperdimmiem buakta laakeraeriestimmie sjïerelaakan saemien gïehtjedimmiem jïh sjæjsjalimmiefaamoem eatnamasse jïh eatnemevierhtide Finnmarhken fylhkesne giehpede. Moenehtse birri Nöörje tjoeri loetemh eatnemereaktagyhtjelasside gaavnedh mejtie saemien åålmege meehti jååhkesjidh. 
  • Skïereden 13.b. 2007 EN:n generaalekrirrie EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoeåålmegi reaktaj bïjre nænnoesti. Bæjhkoehtimmie lea reaktaj bïjre jïjtjenænnoestæmman, eatnamasse jïh vierhtide, konsultasjovni bïjre frijje bievneme jååhkesjæmman, kultuvren, kultuvreaerpien, aerpievuekien daajroej, gïelen, healsoen jïh ööhpehtimmien bïjre. Bæjhkoehtimmie tjïelkelaakan tjïerteste aalkoeåålmegi reaktam jïjtjh nænnoestidh, daan nuelesne saemien åålmegen reakta frijjelaakan jïjtsh ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle evtiedimmien jïh jïjtsh eatnemevierhtiej bijjelen nænnoestidh, jïh reakta frijjelaakan sijjen politihkeles sijjiem nænnoestidh. Bæjhkoehtimmie aaj tjïerteste saemiej reaktam sijjen politihkeles, rïekteles jïh ekonomeles institusjovnh nænnoestidh.
  • • ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoeåålmegi jïh krirriealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine jaepeste 1989 (ILO 169) lea vihkeles dïrrege åålmegereaktesne aalkoeåålmegereaktaj bïjre. Konvensjovne lea reaktaj bïjre eatnamasse, barkoetsiehkien, barkoelïerehtimmien, healsoen jïh ööhpehtimmien bïjre. Konsultasjovnh jïh meatan årrodh lea roenegierkie konvensjovnesne.
  • Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992 (CBD)  lea aaj sjyöhtehke akten saemierïekteles evtiedimmien gaavhtan, joekoen artihkele 8j jïh 10c. Goh bielie dejnie staateles åeliedimmine juktie biologeles gellievoetem vaarjelidh, staath edtjieh aalkoeåålmegi seabradahki jïh voenges seabradahki daajroem, orresjugniedimmieh jïh praksisem «ååktedh», vaarjelidh jïh tjåadtjoehtidh, mah aerpievuekien mietie jielieh.».
  • EN:n Nyjsenesïerredimmiekonvensjovne doh vihkielommes åålmegereaktah, fïereguhten vyörtegsvoetem jïh aarvoem, jïh seamma reaktah ålmide jïh nyjsenidie våaroeminie utnieh. Konvensjovne baakoetjïertem sïerredimmie nyjsenijstie defineerie goh fïerhte joekehts gïetedimmie, ålkoestimmie jallh gaertjiedimmie tjoelen gaavhtan mij konsekvensine jallh ulmine åtna jååhkesjimmiem, niktemem jallh tjïrrehtimmiem nyjseni reaktijste jïh vihkeles frijjevoetijste hiejhtedh jallh måakoedidh, dennie politihkeles, ekonomeles, sosijaale, kulturelle, sivijle jallh fïerhte jeatjah suerkesne, saaht man sivijle statuse, jïh mïrrestalleminie ålmaj jïh nyjseni gaskem goh aalkoe. Konvensjovne nyjseni reaktah feerhmie dovne privaate jieliedisnie jïh gosse lea byjjes reaktaj bïjre seabradahkesne. Konvensjovne ij naan sjïere reaktah aalkoeåålmegidie utnieh, men gaajhke såarhts sïerredimmiem nyjsenijstie ovmessie areenine ållermaahta.